AKADEEMIA NORD Хigusteaduskond Ьliхpilase konspekt Tallinn 1998 I loeng 8. september SIIIGIХIGUS – reguleerib riigi ьhiskondlikku korda reguleerib riiklikku korraldust mддrab дra riigi valitsemise vormi mддrab дra riigiorganite struktuuri, moodustamise korra mддrab дra kodanike хigused ja kohustused. Хigusloome on riigiхigusega дra mддratud. Konstitutsioon on tehniline vormistik. Riigiхigus konstitutsiooniхigus.
Pхhirхhk riigil – riigiorganid, riigivхim jne. PS 2 – kodanike хigused ja kohustused. Saab vaadelda – riigiхigust kui хigusharu riigiхigust kui хppedistsipliini on lдhedane riigiхigusteadusele хppedistsipliin, mis kдsitleb riigiхigust kui erilist хigusnormide kogumit, mis reguleerib riigiorganite tegevust, nende kujundamise korda jne. Ajalugu Esimesed riigid 4 000 a. e.Kr tugevad ja tsentraliseeritud. Vana-Egiptus Pхhjalikud asjaajamise juhendid, maksude kogumise sьsteem
tдiuslik, tдpne elanike arvestus, valitseja jumalikustatud. 1. maksuametkond, 2. sхjavдe ametkond, 3. ьhiskondlike tццde ametkond. India Tugevalt tsentraliseeritud riik, kastid, ka siin need 3 ametkonda. Babьloonia Sumer Hammurabi koodeks ei olnud vajadust riigiхiguslike aktide jдrele. Ei olnud ka konstitutsiooni, sest valitseja oli jumala asemik, ei eksinud.
Hiina Ka ei olnud PS-st. Ametkonna хigused kohustused olid kьll kirjas, aga see pole veel RХ. vana-Kreeka Palju riigiхiguslikku materjali, sest oli palju liinriike. Neil olid oma konstitutsioonid. Demokraatia. Aristoteles vхttis oma ideaalse riigi kontseptsiooni tegemisel aluseks 104 linnriigi konstitutsioonid, sest nad olid erinevad. Keskaeg Riiklikult uus situatsioon absoluutne monarhia.
See periood ei vajanud PS, sest valitseja teeb kхik хigesti. Esimene kaasaegne konstitutsioon tuli 1787 Ameerika Ьhendriikides. Euroopas tulid pхhiseadused taas kasutusele 18. saj. lхpus kodanike revolutsioonide kдigus. Prantsusmaal 1789. Edasi kхik feodalismist vabanevad maad kasutasid oma PS-st. Inglismaal vхeti PS vastu juba 1200. aastal, oli parlament, muudatused 1600.a. See oli spetsiifiline pretsedendid ja konstitutsioonilised tavad . Praegu kehtib akte nii 1200. kui ka 1600. aastast. RХ on arenenud ьhesuguselt kogu хhtumaal. PS on sarnased, sest suhtlemine on tihe. Aktiivne on olnud konstitutsiooniline tegevus sajandivahetusel. Pхhjalikumad muudatused peale II MS, siis toimusid olulised muudatused maailma poliitilisel kaardil.
Sхda just vхit mхjutas ka demokratiseerimist. Nдit sдtted, et naised said valimisхiguse, sotsiaalхiguslikud sдtted – хigus tццle. Selleaegseid PS mхjutas sotsialistliku leeri olemasolu, seal oli palju demokraatlikke sдtteid haridus, tervishoid . Peale seda olulisi nihkeid pole toimunud, areng on rahulik. Vastavalt konstitutsioonidele on arenenud ka RХ teadus. Selle teaduse pхhiliseks objektiks on – riik tдhtsamad riiklikud institutsioonid хigused kohustused.
RХ teadusel on teiste хigusharude hulgas eriline koht sellega seonduvad teiste хigusteadusharude sхlmkьsimused – demokraatia, vхim, riigivхimu pдdevus mida vхib mida ei tohi . On poliitilise vхitluse keskpunktis. RХ teadus on arenenud koos riigiga, on noorem. Poliitilise ja хigusmхtte ajalugu riigiхiguse ajalugu. Ka teadusena on tal eriline koht RХ struktuur peegeldab vastava riigi
PS struktuuri. RIIIKAD 1.1 Riigiхigusliku suhte spetsiifika Riigiхiguslikud suhted tekivad erinevate subjektide vahel. Riigivхimu teostamisest vхtavad osa – rahvas kui tervik ja suverддnsuse kandja riik mitmesugustes rahvusvahelistes suhetes ja riigi sees spetsiifilistes suhetes riigiorganid vхimu- ja valitsemisorganid kohalikud omavalitsused teataval mддral riigi kodanikud mitmesugused organisatsioonid.
Riigiхiguslikud suhted on mitmepalgelised. Nende spetsiifikaks on kхik suhted, mis on seotud riigivхimu teostamisega. Spetsiifilised erinevad teistest хigusharudest on riigiхiguslikud normid seetхttu, et seal ei ole sanktsiooni. See avaldab mхju ka riigiхiguslikule suhtele subjektiivne хigus ja juriidiline kohustus riigiхiguslikus suhtes tagatakse reeglina teiste хigusharude normidega. Sanktsioonid riigiхigusliku kohustuse mittetдitmise eest rakenduvad mingi teise хigusharu normide kaudu. II loeng 10. september Suhte subjektid riik kui organisatsioon tervikuna teeb seda oma organite kaudu – osaleb kхrgeima vхimu teostamisel mддrab riikliku korralduse alused esineb rahvusvahelisel areenil teostab end rahvusvahelistes organisatsioonides suhtleb teiste riikidega. osariigid kui хigussubjektile kuulub neile хigus oma valitsemisorganitele, nad peavad – suhteid keskorganitega suhteid teiste osariikidega USA – ei, Saksamaal – jaa korda oma territooriumil. riigivхimu ja -valitsemise organid on хigussubjektid
neile konstitutsiooniliste- ja eriseadusega antud piirides. poliitilised parteid esinevad хigussubjektidena piiratud ulatuses, see seisneb valimistel kandidaatide ьlesseadmises ja osalemises. Parlamendis on oma fraktsioon. kodanikud eelkхige valimisхiguslikes suhetes. Ьksikutes maades vхib algatada parlamendiliikme tagasikutsumist. kodanike grupid rahva algatamisvхime mхnedes maades. EV 1920 – 25 tuh. hддlt 1992-95 – 10 tuh. hддlt. rahvas kui tervik referendum , valimised.
Subjektide ring eri maades on erinev, see sхltub seadustest. 1.2 Riigiхiguse allikate areng. Nende erisused anglo-saksi ja kontinentaalse хigusmaade sьsteemis. Riigiхiguslikud хigustloovad aktid. RХ on хiguse vдljendamise vorm, milles riik vдljendab oma хigusi. Allikad – kohtupretsedent tavaхigus juristide arvamus leping normatiivne normatiivne хigustloov akt. RХ allikad on lдbi teinud arengu. Praegu on RХ allikad
PS-ed on pхhilised, millega mддratakse kindlaks kхik pхhiseaduslikud aktid. Teised konkretiseerivad PS-t. Kхik хigusaktid, mis on PS-ega vastuolus, on kehtetud. Konstitutsioonid vхivad olla ka kirjutamata konstitutsioonid, kus pхhiseaduslikke kьsimusi lahendatakse kas pretsedentide, tavade ja seadustega. seadused on RХ allikad juhul, kui nendega reguleeritakse RХ valdkonda kuuluvaid kьsimusi. Eelkхige nn. konstitutsioonilised seadused vt. PS 104 . Nad omavad prioriteeti vхrreldes lihtseadustega, on keerulisema vastuvхtu protseduuriga. Asuvad PS ja lihtseaduste vahel. valitsuse mддrused reguleerivad ьksikuid RХ kьsimusi, piiratud hulgal, on madalamad aktid kui seadused, peavad olema kooskхlas kхikide seadustega riigi haldus-territoriaalne jaotus valimised. konstitutsioonilised tavad mхnedes maades on kirjutama
konstitutsioonidega riikides. Lдhtuvad praktikast. Inglismaal reguleeritakse valitsust ja parlamenti tavadega. kohtupretsedent anglo-ameerika maades. Inglismaal Lordide Koja otsused. Parlamendi ьhe koja otsused, millega koda tццtab vдlja oma kodukorra. Selles tдpsustab pхhiseaduslikke norme. poliitilised deklaratsioonid juhul, kui nendega on kindlaks mддratud selle maa riikliku korralduse, riigivormi ja -vхimu kьsimused.
Kasutusel maades, mis pццrdusid sotsialismi suunas teatud perioodi vдltel. Rahunemisel vхetakse vastu PS. KONSTITUTSIOONIDE ЬLDISELOOMUSTUS JA NENDE PХHILISED ERISUSED 2.1 Konstitutsiooni mхiste. Konstitutsiooni vastuvхtmine, muutmine ja kehtivuse lхpetamine Konstitutsiooniks e. pхhiseaduseks nim. kхrgema kehtejхuga хigusakti, mis mддrab kindlaks riigi ьhiskondliku
ja riikliku korralduse pхhialused, riigiorganite sьsteemi, moodustamise korra ja kompetentsi ning kodanike pхhiхigused ja kohustused. PS-ed on lдbinud suure arengu. Algkujul 1787 USA konstitutsioon, selles on tehtud tдnapдevani vaid paarkьmmend muudatust. Vastuvхtmise vormid PS-ed vхetakse vastu erilise protseduuriga, ka muudetakse erilises korras, kehtivus ka erinevalt. 1. vastuvхtmiseks kujundatakse reeglina eriline vastuvхtmisorgan, eri riikides eri nimi – rahvuskogu, asutav kogu, konvent.1920 tццtas PS vдlja Asutav Kogu, 1937 – Rahvuskogu, 1992 – Pхhiseaduse Assamblee, kes tццtas vдlja, ei vхtnud vastu. Valib spetsiaalse kogu, kelleks on inimesed, kes sobivad. See kogu tegeleb vдljatццtamisega, aga vхib ka teha teisi seadusi 1920 – siis jддb tegutsema parlamendina. Parlamendist erinevalt on asutavad kogud 1-kojalised.
2. vastuvхtmine referendumiga – see on kхige demokraatlikum, aga ta on vдhem pдdev hindama kui asutav kogu. 3. vastuvхtmiseks fцderaalses riigis pдrast heakskiitu fцderatsiooni subjektide poolt. 4. vastuvхtmiseks parlamendis on nхutav keerulisem protseduur kui tavaliste seaduste puhul. 5. oktru j eeritud PS teatavatel juhtudel ei tццta rahvas ise vдlja ega vхta vastu, siis saavad kingitusena, annetusena. Inglise kuninganna kinkis Inglise koloniaalikkest vabanenud maadele konstitutsioonid –
India, Sri Lanka. Hiljem vхtavad oma PS vastu. Muud protseduurid peavad tagama PS pьsivuse, et ei tuleks seda tihti muuta. Muutmine toimub korras, mis erineb tavalisest seaduste muutmisest. Ei moodustata Asutavat Kogu, tavaliselt parlamendi poolt. Nхutakse parlamendilt erilist protseduuri, kas suurt 4 5, 3 4 hддlteenamust vхi PS muudatuste vastuvхtmist kahe jдrjestikuse parlamendi koosseisu poolt.
Kehtetuks tunnistamine Toimub kas tavalises korras loomulikul teel uue PS vastuvхtmisega, ei deklareerita eelmist kehtetuks. erakorraliselt vдgivaldse riigipццrde jдrel vхetakse ruttu vastu uus PS, deklareeritakse, et eelmine kaotas oma kehtivuse. 2.2 Konstitutsioonide liigid v o r m i jдrgi kirjutatud fikseeritud seaduses. kirjutamata seaduse kхrval vхi ilma seaduseta – PS funktsioone tдidavad tavad. v a s t u v х t u korra jдrgi rahva osavхtul – rahvas ise oktrua j eeritud – kingitud m u u t m i s e korra jдrgi paindlikud muutmine lihtne. jдigad muutmine keeruline, PS pьsib kaua. koos paindlikud ja jдigad – Austria – PS on 1 sдte, mille muutmine on keelatud. k e h t i v u s a j a jдrgi alatised tavaliselt vхetakse vastu igaveseks ajutised teatavatel juhtudel kehtivus ajaliselt piiritletud, kas kalendaarselt vхi faktiga kui ei ole aega korraliku PS vдljatццtamiseks riigipццre .
III loeng 29. september INDIVIIDI ХIGUSLIKU SEISUNDI PХHISEADUSLIKUD ALUSED 3.1 Indiviidi ja riigi хiguslik seos, selle teoreetilised alused. Selle seose kajastamine pхhiseadustes. Indiviidi ja riigi omavahelised suhted mддratakse kindlaks PS-ga. Inimese seisundit iseloomustab isiku хiguslik staatus isiku ьldist хiguslikku seisundit ьhiskonnas – хiguslikud vхimalused nende kogumis sхltumata sellest, kas need vхimalused on antud hetkel realiseeritud
vхi ei. Хigusliku staatuse moodustavad need хigused kohustused, mida ta kasutab, kui ka need, mida ta hakkab kunagi kasutama N хigus pensionile. Selle хigusliku staatuse kujundab kogu хigussьsteem, kхik хigusnormid oma kogumis. Olulisima osa sellest annab kдtte PS. Kхigi antud seadustega kehtestatud хiguste vabaduste kohustuste omandamise eelduseks on kodakondsuse omamine, s.t. antud riigi kodanikuks olemine. Kхigi nende suhete reguleerimine, need viisid, kuidas
kodakondsus omandatakse, kaotamise tingimused, need mддrab дra riik ise, see tuleb riigi suverддnsusest. Kodakondsus loob isiku jaoks хigused kohustused nii antud riigi territooriumil kui ka vдljaspool seda. Monarhias ei ole kodakondsust, seal on alamad, on riikkondsus. 3.2 Kodakondsuse mхiste, selle ьldised pхhimхtted ja хiguslik regulatsioon Kodakondsus ei tekita tavalises olukorras mingeid vastuolusid. Teravnevad mхningatel juhtudel, kui toimuvad poliitilised vхimajanduslikud vapustused, vahel ka loodusхnnetus. Need toovad kaasa aktiivse migratsiooni, tekivad migratsioonilained ja sellest tekib vajadus neid kьsimusi lahendada. On ka mingi pidev tendents positiivne migratsioon majanduslikult vхimsamatesse ja kхrgema elatustasemega riikidesse. Niisugused riigid USA kaitsevad end tugevalt mддrtakse immigratsiooni igaaastased kvoodid. Kodakondsuskьsimused on olnud pidevalt riikide tдhelepanu keskpunktis.
On pььtud vдlja tццtada rahvusvahelisi norme kodakondsuse reguleerimiseks. See on ju kahe riigi probleem. Kodakondsus tдhendab kodaniku pьsivat хiguslikku seost riigiga. Kui ta tahab saada teise riigi kodakondsust, peab ta lahendama kьsimused eelmise riigiga. Kodakondsuse omandamine Tavaliselt omandatakse kodakondsus 2 viisil 1. sьnniga filiatsioon vastavalt rahvusvahelise хiguse pхhimхtetele on igal lapsel хigus kodakondsusele 1959
Lapse Хiguste Deklaratsioon . Rahvusvahelises praktikas alates rooma хigusest peale kehtib 2 pхhimхtet, mille jдrgi mддratakse sьnnijдrgset kodakondsust – vere хigus laps omandab oma vanemate kodakondsuse maa хigus laps omandab selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil ta sьndis. Puhtal kujul neid kasutatakse tдnapдeval harva Skandinaavias – vere хigus, Ameerikas – maa хigus , enamasti kasutatakse segasьsteemi.
2. naturaliseerimisega juurdumine on 2 sugune a Individuaalne inimene ise soovib astuda kodanikuks. Individuaalsel naturaliseerimisel seatakse rida tingimusi, millest ьldlevinud on – paiksustsensus – ustavusvande andmine uuele riigile – vabatahtlikuse nхue kirjutab ise isikliku avalduse Mхnedel juhtudel lisandub veel – keeletundmine – nхue, et inimene tхendaks seda, et ta suudaks kindlustada enda ja oma pereliikmete дraelamist – nхue, et isik esitaks tхendi, et eelmises riigis ei ole tal suuri vхlgnevusi – nхutakse tхendit, et inimene ei pхe vaimuhaigust ega AIDS-i. Seaduspдrasus mida vдiksem on riik, seda suuremad on nхudmised. b Riigi хigusjдrglusest tulenev 1. kui ьhe riigi mingi osa lдheb teise riigi koosseisu 2. tekib mingi riigi territooriumil uus iseseisev riik. Topeltkodakondsus Apatriit kodakondsusetu, bipatriit topeltkodakondsusega.
Tekib – kui naine abiellub teise riigi kodanikuga, naise koduriigi seaduste jдrgi ta kodakondsus ei muutu, mehe koduriigi seaduste jдrgi aga saab naise selle riigi kodakondsuse – lapse sьndides maal, kus kehtib maa хigus, aga lapsevanemate riigis kehtib vere хigus. Kes Eestist sхja ajal lahkusid, sдilitasid Eesti kodakondsuse, omandasid aga ka uue. Topeltkodakondsust pььtakse piirata – isik kasutab ьheaegselt 2 riigi хigusi, peaks tдitma ka 2 riigi
kohustusi. Rahvusvahelises хiguses puudub otseselt topeltkodakondsuse keeld. Kasutatakse efektiivse kodakondsuse kriteeriume – inimese alaline elukoht vхi sagedasem viibimise koht – tццkoht – koht, kus isik reaalselt kasutab oma tsiviil- ja poliitilisis хigusi – kinnisvara asupaik. Rahuldavat lahendust ei ole, topeltkodakondsust pььtakse vдltida riikidevaheliste kokkulepetega 1. teise riigi kodakondsuse saamisel isik kaotab oma eelmise kodakondsuse 2. naturaliseerimise eel teises
riigis peab isik esitama tхendi selle kohta, et naturaliseerimisel ta loobub varasemast kodakondsusest 3. abiellumine vдlismaalasega ei mхjuta naise kodakondsust Abielunaise Хiguste Konventsioon 1957 4. lapsendamisel teise riiki kaotab laps oma senise kodakondsuse 5. bipatriidid vхivad loobuda ьhest oma kodakondsusest 6. bipatriidi kodakondsuse mддramisel on otsustavaks kriteeriumiks tema elukoht 7. maa хigust ei kasutata diplomaatide laste suhtes 8. segaabieludest sьndinud lapsed omandavad isa kodakondsuse. Kui vanemad elavad lahus, siis ema kodakondsuse. Kodakondsuse kaotamine Rahvusvahelises parktikas kasutatakse jдrgmisi vхimalusi ekspatrieerimine kodakondsusest loobumine omal soovil denaturalisatsioon naturaliseeritud isiku kodakondsusest ilmajдtmine on varjanud vхi andnud ebaхigeid andmeid denatsionalisatsioon kui isik jдetakse ilma sьnnijдrgsest kodakondsusest see on karistus . Kodakondsuskьsimused kuuluvad iga riigi enda pдdevusse.
3.3 Indiviidi pхhiseaduslikud хigused, vabadused ja kohustused Vabadus on isiku vхime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmдrkidele, toetudes objektiivsete paratamatuse tunnetamisele. Ьhiskonnas seondub vabaduse kьsimus isikute vabadustega, millel on хiguslik tдhendus, sest need vabadused on kehtestatud хigusega riigi poolt. Riik kehtestab piirangud igale konkreetsele isikule, et ьksikisiku vabadus ei takistaks ega ei segaks
teiste inimeste vabadust see on vajalik ьhiskonna kooselu tagamiseks. Хigus mддrab iga ьhiskonna subjekti vabaduse ulatuse, tema vaba kдitumise mддra. Riik mддrab ьhiskonna liikmete vabaduse ulatuse хigusliku staatuse kindlaksmддramisega poliitiliste хiguste, vabaduste ja kohustuste fikseerimisega PS-ses. Seda teeb ta 2 viisil хiguste loeteluga, keelatud kдitumise loeteluga see on demokraatlikum, sest kхik
muu on lubatud . Хiguste ja vabaduste institutsioon хiguses tekkis kodaniku revolutsiooni kдigus Prantsusmaal Vabadus, Vхrdsus Vendlus. Хiguste ja vabaduste ulatuse suhtes on palju erinevaid kontseptsioone, need sхltuvad filosoofilistest arusaamadest ja maailmavaatest. Feodaalinimese vabadus ei olnud kodanliku revolutsioonilise inimese jaoks enam vabadus. Riigi ja indiviidi хiguslikes suhtes on vхimalik 2 lahendit Vabade inimeste ьhiskond ei vajagi reguleerivat osa, see luuakse vabade ьhiskonnaliikmete enda tegevusega ja riigi osa on tдita ццvahi roll. Riik peab mддrama ja mддrab ьk-sikasjalikud inimeste vabaduse piirid. Kolmandaks vхimaluseks anarhism, mis ьldse eitas riiki riik on pahe, surub maha vaba isiksuse. Kхige parem vabade isikute vaba assotsiatsioon, looduslik seisund Bakunin, Krapotkin . Vabadus arenes koos ьhiskonnaga.
Feodaalьhiskonna lхpuperioodil see vabadus sхltus kхige rohkem omandist, mida edasi seda vдhem. Normaalses ьhiskonnas on huvitatud sellest, et vabadust oleks vхimalikult palju. Tдnapдeval reguleerib vabadust loomuхiguslik kдsitlus eeldatakse, et kхik sьnnivad vabadena. Elu ja vabadus on vххrandamatud хigused, nad ei sхltu riigist. Riik vхib vabadusi piirata, et vдltida vastandlikke huve.
Хiguste ja vabaduste tagamiseks peavad olema mitmesugused garantiid materiaalsed nende puhul iga poliitiline jхud seab kasutamisel хigusi ja kohus-tusi, kuipalju tal on neid antud. хiguslikud seisnevad nendes хiguslikes vahendites, mida saab kasutada oma хiguste ja vabaduste kaitseks. Peamiseks tagatiseks on PS ja seaduste autoriteet, et kodanik saaks pццrduda kohtusse oma rikutud хiguste kaitseks. kхlbelis-poliitilised avalik arvamus. Seondub ametiisikute poliitilise vabadustega.
Iga poliitiline jхud peab arves-tama, et teatud ajavahemiku jдrel toimuvad parlamendi valimised, kus kaalutakse poliitilist kдitumist. Poliitilistel jхududel peab olema kartus valimiste ees. Хiguste ja vabaduste puhul on pхhimхtteks kodanike vхrdхiguslikkus. Seadus kuulutab selle pхhimхtte vдlja kхik on seaduse ees vхrdsed хigused ja vabadused ei tohi sхltuda pдritolust, rahvuslikust, rassilisest ja usulisest kuuluvusest. Vхrdхiguslikus loob kohustused riigile. Riik peab tagama, et kхikidesse kodanikesse suhtutakse ei tohi segi ajada sotsiaalse vхrdsusega хiguslikult vхrdusega. See on kхigi kodanike ьhesugune staatus, need on vхrdsed vхimalused хiguste kasutamiseks. Seal, kus on antud eelised, on tekkinud konflikt. Pхhiseaduslikud хigused, vabadused ja kohustused liigitatakse – isiklikud isikupuutumatus aresti kinnipidamise-
ja lдbiotsimise vastu . Ei tohi kinni pidada ja kohaldada aresti ilma prokurцri sanktsioonita. Alus arestiks vхi kinnipidamiseks peab olema seaduses. Vabastamine kautsjoni vastu rikub vхrdхiguslikkust eluaseme puutumatus, kirjavahetuse saladus telefoni jm. sidevahendite saladus elukoha valiku ja liikumise vabadus. Neid хigusi ja vabadusi vхib kitsendada seadus ettenдhtud juhtudel ja alustel.
Seda tehakse kohtu loal. PS 2. peatьkk poliitilised peegeldavad riigi ьhiskondlik-poliitilist taset, on kujunenud vхitlusareeniks. valimisхigus liitude ja ьhingute vabadus luuakse poliitilised organisatsioonid, a ь-d. Nende loomiseks on 1. ilmumiskord asutamiseks ei ole vaja riigi vхi kohaliku omavalitsuse luba – kasutusel demokraatlikes riikides 2. loa kord asutamiseks on riigi vхi kohaliku omavalitsuse vastavat luba vaja . A ь-del on tavaliselt tдiendavad tagatised a ь juhtidele tццandjate omavoli vastu. tдnavarongkдikude
ja koosolekute vabadus nende lдbiviimiseks ei ole vaja eelnevalt luba. Nхutakse kooskхlastamist kohalike omavalitsustega, sellega tagatakse liikluse korraldus ja politsei kaitse. Kui kasvab ьle korratusteks, siis politsei sekkub. Seadusega tavaliselt keelatakse rongkдigud valitsusasutuste juures valitsus, parlament, siseministeerium . mхtte- ja sхnavabadus on lubatud vabalt vдljendada oma ideid, seisukohti ja vaateid, anda informatsiooni. Mхnikord piiratakse seda хigust kхlbelistel kaalutlustel. sьdametunnistuse vabadus vabadus tutvustada religiooni vхi olla ateist. Riik on kirikust lahutatud. Ta ei loo eeliseid ьhelegi religioonile. Хigus tagab kхikidele kirikutele kultuseхiguse, vabaduse ja lubab neil tegutseda. Enamasti on riigikirikud meil ei ole teatud eelistes riik toetab ьhel vхi teisel kujul riigikirikut, riigikirikut eelistatakse finantseerimisel.
Sageli seonduvad usulised rituaalid riigiхiguslikkuse teostusega USA senat alustab palvusega sotsiaal-majanduslikud – хigus kollektiivsele tegevusele oma huvi-de kaitseks – хigus ьhineda a ь-desse streigiхigus хigus vхtta osa ettevхtte juhtimisest pidev nьgimine ettevхtte ja a ь-de vahel . Streigiхigus on seadusega regle-menteeritud. Seadus piirab seda хigust teatud rahvamajandusharude ja asutuste suhtes.
Seadus reguleerib tццtingimuste parandamisele reguleeritud streiki. Poliitiline streik ei ole streik. Streigi alustamise tingimused on seadus-andluses fikseeritud, kui neid rikutakse, on streik ebaseaduslik, karistatakse rahatrahviga vхi saadetakse a ь laiali. individuaalne хigus tццle – tццtajate хigus tццle хigus puhkusele хigus vхrdsele tasule vхrdse tцц eest. See on tццseadusandluses pхhjali-kumalt vдlja tццtatud kollektiivlepin-gud .
Tццjхud on vabalt ringlev kaup. Tццandjale on kehtestatud suur hulk piiranguid tццandjale tццlepingu peatamiseks. Levinud on soodustused pikka aega ettevхttes tццtanud isikutele. Tццtaja diskrimineerimine vхib kaasa tuua tццandja kriminaal-vastutuse. PS reguleerib tццхigust kхikides riikides ьldisel tasandil. хigused sotsiaalsfддris – хigus haridusele хigus tervisele хigus akadeemilisele vaba-dusele хigus puhtale loodusele. Sotsiaalhooldus rajaneb tццtajate endi sissemak-setele. Haridus reeglina on keskhariduseni tasuta. Vхib хpetada seda kхike, mida inimene soovib. Хigus arsti-abile on fikseeritud kхikides PS-tes see tagatakse riikliku meditsiinilise abiga. Pхhiseaduslikud kohustused Ilmusid PS-tesse pдrast II Maailmasхda. On kдsitletavad vabaduste piirangutena, tulenevad kriminaal- ja haldusхiguse sдtetest.
Nad on kogu aeg olemas olnud teiste seaduste kaudu. Niisuguste pхhiseaduslikud kohustused on tдita seadusi maksta makse ilmuda kutsel kohtusse kanda sхjavдe kohustust alluda vхimude korraldustele kohustus tццtada – Jaapan . Kohustused seonduvad kodakondsusega. Osa kohustusi kehtib vдlisriigi kodanikule. Kohustuste mittetдitmine on karistatav, aga see ei ole fikseeritud
PS-s. Pхhiseaduslikud хigused, vabadused ja kohustused on seotud tihedalt inimхigustega. Kaasaegsed PS-ed kordavad rahvusvahelistes organisatsioonides kehtestatud inimхiguste sдtteid PS 2. peatьkk, ka 12 lхige 2 . IV loeng 6.oktoober RAHVAS RIIGIORGANINA JA SUVERДДNSUSE TEOSTAJANA PARLAMENTAARSES SЬSTEEMIS 4.1 Parlamentarismi pхhimхte ja selle realiseerimise poliitiline mehhanism
Parlamentarismi pхhimхte ьhiskonda juhitakse sellise riikliku sьsteemiga, millega seaduslikku ja tдidesaatva vхimu pдdevus on tдpselt mддratletud. Domineeriv roll on parlamendil. Valitsuse moodustab parlament vхi vдhemalt osaleb moodustamisel. Valitsus vastutab parlamendi ees, tal peab olema parlamendi usaldus. Umbusaldusavaldus toob kaasa valitsuse lahkumise vхi erandjuhul uued parlamendi valimised.
Parlamentarism toetub konspektsioonile, mille kohaselt riik saab normaalselt eksisteerida ainult konstitutsiooni olemasolul monarhia ja vabariigi tingimustes . Seda nim. konstitutsionalismi pхhimхtteks. Parlamentarismi ьks alustugesid on vхimude lahususe pхhimхte. Vхimude lahususe juures vхimu mхistetakse mitte ьhtse tervikuna, vaid kui 3 funktsionaalselt eraldi eksisteerivat osa – seadusandliku vхimu – tдidesaatvat vхimu – kohtuvхimu. Tegelikult on need ьhtse vхimu kolm erinevat funktsiooni. Tдnapдeval vхimude lahususe pхhimхttest taganetud ei ole, kдsitletakse seda nii, et erinevaid funktsioone tдitvad riigiorganid ei tohi kokku langeda. Parlamentarism eeldab vaba poliitilist tegevust ьhiskonnas ja seda peab peegeldama poliitiliste parteide vaba tegevus. Parlamentarism eeldab poliitiliste arvamuste pluralismi, elanikkonna erinevate huvigruppide olemasolu
ja nende vaba enesevдljendust, s.t. nende vaba organiseerumist poliitilistesse parteidesse ja nende poliitiliste parteide osavхttu riigivхimu kujundamisel. Parlamentarismi pхhimхte toetub niisugusele poliitilisele mehhanismile, mille keskmeks on poliitilised parteid ja nende poliitiliste parteide kaudu kujundatav riigivхimu struktuur. 4.2 Poliitilised parteid ja parteisьsteemid Poliitilised parteid kujutavad endast huvigruppide esindusi,
kuigi kaasaegses tдhenduses parteid on hiljutised leiutised. Nad tekkisid mццdunud sajandi keskel Suurbritannias. 19 sajandi teisel poolel hakkasid tekkima parteid vдljaspool parlamenti, hakkasid kujundama oma struktuure nende kaudu tulema parlamenti nn. vдlised parteid. Hakkas tekkima parlament – sisemised parteid. Poliitilised parteid on niisugused institutsioonid, millede
teke on lahutamatult seotud liberaalse demokraatiaga. Kaasaegne demokraatia on parteide demokraatia. Poliitilised parteid on sunnitud oma tegevuses lahendama mitmesuguseid ьlesandeid. On funktsioone, mida kхik parteid teostavad juhtijate ja juhitavate vahelise seose funktsioon partei loob seoste ahela juhtijate ja juhitavate vahele. Selles seoses liigub informatsioon alt ьles ja ьlevalt alla.
See vхimaldab parteil vдljendada sotsiaalseid huve. sotsiaalsete huvide akumuleerimise funktsioon arvestades ьhiskonna erinevate huvidega partei koondab neid huve. Valib huvidest vдlja kхige olulisemad ja pььab neid realiseerida tema kдsutuses olevate vahenditega. tхstatavad kollektiivseid eesmдrke kogu ьhiskonna jaoks otsides toetajaskonnalt ьhiseid eesmдrke, konstrueerib neid ka ise. See toob rahvamassi toetuse. valitseva eliidi koondamise funktsioon selle eliidi poliitiline sotsialiseerimine. Iga partei tahab tхmmata endaga kaasa ьhiskonna kхige silmapaistvamaid tegelasi, kaasata nad oma poliitilisse tegevusse. referentrьhma funktsioon partei esineb niisuguse kooslusega, mille jдrgi indiviid orienteerub, ta seab selle jдrgi oma kдitumise, suhtlemise, hinnangu. Poliitilised parteid liigitakse kaadripartei – liikmeskond selgelt piiritletud – kindel meeskond – liikmepiletid – korralik sisemine distsipliin – esindab teatud eliiti – komplekteeritakse range kaadrivalikuga
– valimiste vaheajal kaob дra, uute valimiste eel дrkab ellu, mхnikord teise nime all. Valijate parteid, kes kerkivad pinnale valimiste eel ja ajal. massipartei – pььtakse kaasata vхimalikult rohkem inimesi – toitub liikmemaksudest – pццratakse vдga palju tдhelepanu ideoloogiale ja kasvatustццle – partei juhid on professionaalsed polii-tikud mass ei pea professionaalne olema . Teatud juhtudel vхivad parteid muutuda poolsхjavдelisteks ja sхjavдelisteks organisatsioonideks.
Parteide hulk ja iseloom mхjutab otseselt riigi poliitilist elu, eriti aga parlamendi iseloomu ja parlamendi komplekteerimise mehhanismi. Need ongi erinevad parteisьsteemid, see mхiste tдhistab erinevate parteide koostццd vхitluses vхimu pдrast. Eristatakse parteitu sьsteem tдnapдeva ьhiskonnas esineb vдga harva sхja-lise diktatuuri korral seal, kus poliitiliste parteide te-gevus keelatud Iraan, Liibьa . 1-2-parteiline sьsteem iseloomulikud autoritaarsetele ja populistlikele reziimidele.
Vхib olla ka sellises riigis, kus ametlikult on rohkem kui 1 partei, kuid kogu poliitiline mehhanism on korraldatud selliselt, et teistel parteidel ei ole vдhematki vхimalust vхimu juurde pддsemiseks Jaapan, Singapur . mitmeparteiline sьsteem reaalsest poliitilisest vхit-lusest vхtab rohkem kui 2 parteid. Tekivad mitme-parteilised valitsuskoalit-sioonid. Tдnapдeval kasutavad demokraatlikud riigid 2-parteilist vхi mitmeparteilist sьsteemi Suurbritannia, USA -kaheparteiline, vдikesed parteid ei pддse vхimule . Kхige parem on 2-partei sьsteem 1. on parim vahend selleks, et parteidevahelised konfliktid taanduksid mххdukamatele positsioonidele. Tagab poliitilise sьsteemi pьsivuse. Ei esine ддrmuslike ideedega. Pццravad tдhelepanu sisulistele kьsimustele 2. valimiste jдrel on vхimalik luua stabiilne valitsus. Ьhel parteil on parlamendis absoluutne enamus 3. lihtsustab valija valikut 4.
loob ideaalse valimismudeli suurepдrase demokraatia mudeli . 4.3 Valimised. Valimisхiguse mхiste, pхhimхtted, allikad. Valimisхigus kujutab endast riigiхiguslike normide ьht allsьsteemi, s.o. riigiхiguse ьks instituute, mille normistik reguleerib valimiste ettevalmistamist ja lдbiviimist. Valimised kujutavad endast rahva tahte avaldamise peamist vormi.
On selline vahend, mille abil rahvas osaleb valitsuse kujundamisel ja selle tegevuse kontrollimisel. Valimised kujutavad endast poliitilise protsessi vхistlevuse tagamise vahendit, s.o. poliitilise vхistluse seadustatud vormi niisugune poliitiline vхitlus, mis toimub seadusega ettenдhtud raames . VALIMISХIGUS on riigiхiguse instituut, mis koosneb хigusnormidest, reeglitest, tavadest, mis reguleerivad valimisхiguse andmist ning valitavate riigiorganite kujundamist.
VALIMISSЬSTEEMi mхistesse kuuluvad hддletamistulemuse kindlakstegemise meetodid poolt antud ja kehtivateks tunnistatud hддltelugemis meetodid valimistulemuste vдljaselgitamise meetodid. Valimisхiguse pхhilisteks allikateks on antud riigi pхhiseadus, mis mддrab kindlaks valimisхiguse subjektide ringi, valimisхiguse pхhimхtted, valimisхiguse andmise ja ilmajдtmise tingimused seadused, mis otseselt reglementeerivad valimiste lдbiviimise korda parlamendi kodade reglemendid kodukorrad on aktid, mis reglementeerivad parlamendi tццd valitsuse aktid, mis korraldavad valimisi, eraldavad rahalisi vahendeid, mддravad kindlaks valimiskohti, ringkondi. Valimisхigus hхlmab aktiivset valimisхigust on seadusega antud хigus osaleda valimistel valijana, s.t. osa vхtta valimistest. passiivset valimisхigust on isiku subjektiivne хigus esineda valimistel kandidaadina, s.t. хigus olla valitav. Aktiivne- ja passiivne valimisхigus on fikseeritud riigi seadustes.
Seotud mхningate tingimustega – teatud vanuse olemasolu – valimisхiguse kandja on riigi kodanik loomulik tingimus – vahel nхutav, et inimene saab valida ainult siis, kui ta on teatud paikkonnas elanud teatud aja jooksul paiksustsensus – valitavale ametikohale asumisega peab loobuma muust tццst. V loeng 8.oktoober Valimisхiguse pхhimхtted on valimised on ьldised, valimised on ьhetaolised, valimised on otsesed, hддletamine on salajane. ьldisus valimisхigus on kхikidel inimestel, kellelt ei ole seda
seadusega дra vхetud. Tдisealiseks saamisega omandab kodanik ka valimisхiguse tдnapдeval muid tingimusi ei ole varandus-likud, tsensuslikud, soolised . ьhetaolisus kхik valimistest osavхtjad vхtavad osa ja esinevad vхrdsetel alustel iga inimese hддle kaal on ьhesugune 1 hддl . Ьhe saadiku valimiseks peab olema antud samapalju hддli, kui teise. Mхnedes riikide valimisseadused nдevad ette, et valimis-ringkonnad vхivad olla erinevad
Saksamaa 33,3 . hддletamise salajasus tagatakse valimisringkonna spetsiaalse korral-dusega kabiinid, et inimene saab valida ilma, et keegi segaks, sedel pannakse kokku-murtuna valimiskasti . Hддletamise salajasuse rikkumist loetakse jдmedaks rikkumiseks. otsesus kaudsus kхige levinum valimisviis valija ja valitava kandidaadi vahel ei ole mingeid vaheinstantse. Kaudsed 2-astmelised kхigepealt valitakse valijamehed ja nemad valivad kandidaadi. Seda kasu-tatakse parlamendi ьlemkoja ja presidendi valimistel. Parlamendi alamkoda valitakse otseste valimistega. Demokraatlikum, levinum. Otseste valimiste ja valimisdemokraatiaga seatakse nхue, et valimised ei oleks piiratud mingisuguste muude nхuetega, et ei oleks tsensust. Valimise otsesust ja ьldisust takistab kirjaoskamatuse nхue
Ladina Ameerika maad . Valimistega seoses esineb nдhtus valimistest massiline kхrvalehoidmine. See on ebasoovitav nдhtus, sest suur osa valijatest otsustab mitte minna valima Itaalias valimiste kohustus, mitteilmumine toob kaasa karistusena ьhiskondliku laituse, mis avaldatakse kohalikus ajalehes. See omakorda toob kaasa, et inimesele edaspidi tehakse kitsendusi riigitццle saamisega, дriьhingu loomisel . 4.4 Valimiste korraldamine ja lдbiviimise kord
Valimiste ettevalmistustццd mддravad дra valimiste tulemused. Seda ettevalmistustццd teevad vastavad valimisorganid riigiaparaadi tццtajad kohtuaparaadi tццtajad poliitilised parteid saadikukandidaadid ise. Valimised on korralised viiakse lдbi eelnevalt kindlaksmддratud tдhtajal. Kui kindel aeg on fikseeritud, siis ei ole vaja eraldi хigusakti valimiste vдljakuulutamise tдhtaja mддrust . Tavaliselt on valimised korralised. erakorralised toimub valimiste vдljakuulu-tamine
riigipea vхi valitsuse aktiga. VALIMISKAMPAANIA Valimistele eelneb valimiskampaania, mis kujutab erilist meetmete kogumit, mida teostavad eri poliitilised parteid. Ametlikult algab valimiskampaania valimiste vдljakuulutamise pдevast ja lхpeb valimistele eelneval pдeval valimispдeval ei tohi valimiskampaaniat teha . Valimiskampaania kujutab endast vдga erinevate ьrituste kogumit, siia kuuluvad valimiseelsed miitingud, koosolekud jne. Valimiskampaania puhul oluline see, et selleks nдhakse ette teatud rahasummat poliitiliste jхudude toetajatelt, mхnedes riikides ka riigilt nendele poliitilistele jхududele, kes on vastavas korras registreeritud. Valimiskampaania kontrolli teostamiseks luuakse erilised valimisorganid keskvalimisorgani funktsioonid on pandud kas siseministeeriumile vхi keskvalimiskomisjonile. Keskvalimiskomisjoni kuuluvad riigiametnikud, poliitiliste parteide esindajad
Eestis mitte . ringkonna valimisorganid moodus-tatakse erinevalt. On komisjonid, kuhu kuuluvad ametnikud, kohtunikud, kohalike valitavate organite esin-dajad. jaoskonna komisjonid mддratakse ametisse kas ringkonna komisjoni vхi kohaliku omavalitsuse poolt. Nendesse kuuluvad kohalike omavalitsuste tццtajad, poliitiliste parteide esindajad. Mхnedes riikides on olemas erilised valimisasjade kohtud
Mehhiko, Argentiina , mis kontrollivad valimiste хigsust, kogu valimisprotseduuri ja ka valimisaparaadi vastavust seadusele. Valijate registreerimine ja nimekirjade koostamine lasub kohalikel omavalitsustel. Nimekiri vхib olla kas alaline nimekirja peab kohalik omavalitsus, seda perioodiliselt kont-rollides ja tдpsustades Soomes 1x aastas . ajutine koostatakse valimisteks. Iga valimise eel koos-tatakse uuesti. Valijate registreerimine ja nimekirjade koostamine lхpeb teatud
aeg enne valimisi. Ajavahemik pььtakse jдtta selline, et ta saaks veel apelleerida, kui ta on nimekirjast vдlja jддnud. Nimekirjade koostamisele jдrgneb saadikukandidaatide registreerimine. 1. registeeritakse poliitilised parteid. Valimistel vхivad osaleda kхik riigis seaduslikult tegutsevad poliitilised parteid. 2. kandidaatide esitamiseks on 2 moodust kandidaadid esitab poliitiline partei oma nimekirjana. Sel juhul on vajalik esitatava kandidaadi nхusolek kandideerimiseks. On kхige levinuim viis. saadikukandidaat ise esitab vormikohase taotluse. Omapдrane eelvalimissьsteem on USA-s teatud aeg enne pдrisvalimisi toimuvad nn eelvalimised, sealjuures need toimuvad valimisprotseduuri reeglite jдrgi. Vдhem hддli saanud kandidaat valimisnimekirja ei pддse, osa kandidaate loobub ise. Valimiskampaania lхpeb hддletamisega. Hддletamine toimub reeglina valimissedelitega valija tдidab isiklikult sedeli ja laseb valimiskasti.
Enamasti kasutatakse ametlike hддletussedelite sьsteemi, s.t hддletussedelid valmistatakse ette ьleriigiliselt, ьhesuguselt. On kasutatud ka mitteametlike hддletussedeleid, siis on sedelid valmistatud parteide poolt. Ьha rohkem on hakatud kasutama vхimalusi hддletada posti teel. 4.5 Pхhilised valimissьsteemid. Majoritaarne ja proportsionaalne sьsteem Valimiste krooniks on hддletustulemuste kindlakstegemine.
See seisneb kehtivaks tunnistatud poolthддlte kokkulugemises ja valimistel vхitjate kindlaksmддramises. Seda tehakse valimisringkonnas vastava valimiskomisjoni poolt. Valimistulemuste kokkulugemine on tьlikas protseduur, selle teostamiseks koolitatakse varem vдlja hддltelugejad. Palju proteste on kaasa toonud hддltelugemine ja valimistulemuste mддramine. Toimub avalikkuse kontrolli all. Valimistulemuste kindlaksmддramiseks kasutatakse tavaliselt erilisi
valimissьsteeme. Valimissьsteem on seadusega kindlaksmддratud viis hддletustulemuste kindlakstegemiseks ja mandaatide jaotamiseks parteide vahel. Tдnapдeval levinumateks valimissьsteemideks on – proportsionaalne sьsteem majoritaarne sьsteem enamuse sьsteem . Mхlemal sьsteemil on terve rida allsьsteeme e erisusi. Mхnedes riikides kasutatakse mхlemat, mхnedes erinevaid. Tavaliselt riigid kasutavad ьhte valimissьsteemi pikemal perioodil, sest ьleminek ьhelt valimissьsteemilt teise toob kaasa olulisi muudatusi poliitilises sьsteemis. Majoritaarne valimissьsteem nхuab eeldab , et valituks osutunud kandidaat peab saama antud valimisringkonna valijate hддlteenamuse. Majoritaarne sьsteem tagab olukorra pьsivuse. Ta on kьllalt alalhoidlik. Sellel sьsteemil on 2 erikuju, sхltuvalt sellest, missugune enamus on nхutav, kas absoluutne enamus suhteline enamus. absoluutse enamuse sьsteem nдeb ette, et vхitja peab saama
ьle 50 antud ringkonnas kehtivakstunnistatud hддltest. See sьsteem on vдga ebaefektiivne, kui valimistel konkureerib 3 vхi enam parteid, siis viiakse lдbi valimiste II voor. Selleks on 2 erinevat lahendusvarianti 1. hддletamise II voorus esinevad kхik kandidaadid, valimiste vхitmiseks piisab lihthддlteenamusest 2. hддletamise II vooru pддsevad ainult kaks I voorus enim hддli saanud kandidaati. suhtelise enamuse variant on selline,
kus valituks loetakse kandidaat, kes kogus kхige rohkem poolt-hддli. Ta ei pea saama ьle 50 , vaid suhteliselt kхige rohkem hддli. Majoritaarset valimissьsteemi loetakse vдhem demokraatlikuks, sest selle ringkonna kandidaat saab kхik selle ringkonna hддled. Proportsionaalne valimissьsteem peegeldab tдpsemalt poliitiliste jхudude paigaldust valimistel. Poliitiline partei saab kohti parlamendis vхi kohaliku omavalitsuse organis vastavalt tema
poolt antud hддlte arvule. See on demokraatlikum sьsteem. Mandaadid jagunevad proportsionaalselt parteide hддlte arvule. Saadikute jaotus proportsionaalses sьsteemis toimub vastavalt valimiskvoodile. Valimiskvoot saadakse kхigi pooltantud ja kehtivateks tunnistatud hддlte jagamisel ringkonna mandaatide arvule. Kui nдiteks antud ringkonnas oli 100 000 poolthддlt ja jagatakse 4 mandaati, siis valimiskvoot on 25 000. Pдrast valimiskvoodi kindlakstegemist iga partei nimekiri saab nii mitu mandaati, kui mitu korda valimiskvoot mahub selle partei poolt antud hддlte arvu. 100 000 hддlt, ьks sai 55 000 poolthддlt, siis saab 2 mandaati. Proportsionaalsel valimissьsteemil on 2 reeglit 1. suurima jддgi reegel 2. suurima keskmise reegel Eestis kasutusel kхigi erakondade pooltantud hддled jagatakse lдbi nii paljude erakondadega, kui palju
neid arvuliselt on. Jagatised pannakse suuruse jдrgi ritta, sellest arvude reast vхetakse suurim keskmine, mis vastab vдljapandud mandaatide arvule. Kхik erakondade pooltsaadud hддlte arvud jagatakse lдbi suurima keskmisega ja saadakse erakondade pooltsaadud mandaatide arv. Mхnikord tдiendatakse seda sьsteemi veel nn. eelistushддletusega. Valija hддletab partei nimekirja jдrg, aga kui ta valib konkreetseid isikuid, peab ta kandidaadi nime
ette mдrkima eelistusjдrjekorra. Selle sьsteemi jдrgi kandidaat, kes sai kvoodi tдis esimeste eelistustega, loetakse valituks. Tema kvoodis ьlejддnud hддled lдhevad kandidaadile, kes oli eelistustes jдrgmine jne. Mхnedes riikides kehtestatakse ьhe vхi teise erakonna parlamenti pддsemisel vхi selle takistamiseks lдvepunkt, s.o. teatud kohustuslik poolthддlte arv, mille erakond peab saama. See on seaduses sдtestatud. Proportsionaalse valimissьsteemi puhul on vдga oluline, kuidas jaotatakse
mandaadid erakonna sees. Erakonnasiseseks jaotamiseks on 3 sьsteemi jдik nimekiri kandidaadid saavad mandaate partei poolt koostatud nimekirja jдrjekorras. pooljдik nimekiri nimekirjas esimene saab mandaadi igal juhul. Edasi reastatakse kandi-daadid ьmber vastavalt saadud hддlte arvule. Taani, Belgia, Austria vaba nimekiri mддrav tдhendus on valijate eelistusel. Nime-kiri reastatakse ьmber vastavalt saadud hддlte ja vastavalt jaotatakse mandaadid. Itaalia, Sveits Mхnedes riikides kasutatakse valimiste segasьsteemi, osa majoritaarselt, osa proportsionaalselt Saksamaal . 4.6. Referendum Referendum on rahva tahteavaldus, on puht-formaalselt kхige demokraatlikum rahva tahte avaldusvorm. Rahvas kui suverддn ise otsustab mingi kьsimuse. Referendumil saab adekvaatselt teada rahva tahte, kui referendumi kьsimus on konkreetne ja selge ning saab vastata lьhidalt. Referendum ei ole siiski parim viis rahva tahte avaldamiseks, sest on vormiliselt
autoritaarne lahendusviis. PARLAMENT 5.1 Parlamendi koht riigiorganite sьsteemis Parlament on riigi kхrgeim rahva poolt valitav esindusorgan. Nimetus pдrit prantsuse keelest ja tдhendab jututuba . Parlament on konstitutsiooni jдrgi kхrgeim vхimu organ, tal on juhtiv koht riigiorganite sьsteemis. Parlamendi tekkeperiood Ajalooliselt on parlamendi algkujuks
Inglismaal 1215 moodustatud seisuste esindus monarhi absoluutse vхimu piiramiseks. Sealt on pдrit ka parlamendi spetsiaalne iseloom 2-kojaline sьsteem. Esialgu ei kдinud see parlament koos regulaarselt. 1269 aastast tegutseb see kogu alaliselt. Kodanliku revolutsiooni perioodil Euroopas muutus see Suurbritannia parlament demokraatliku vхimu mudeliks.
1724 USA pхhiseadus vхttis selle mudeli ьle Senati nдol. Lordide Koda nad teha ei saanud, siis tehti Senat, mis seda ьlesannet tдidab. Pдrast USA lдks see mudel kдibele ka mujal. Igas riigis omandas parlament teatud omapдra. Erinevused on – moodustamise korras – struktuuris – pдdevuses. See on kхrgeima riigiorgani tekkeperiood. Parlament allutas endale kхik teised organisatsioonid.
Parlamendi хigusakt seadus on kuni siiani kхige tдhtsam хigusakt riigivхimu teostamisel. Parlamendi teooria on lдbi teinud kьllalt pika arengu. On rahva poolt vahetult valitav organ. Parlament on demokraatlik institutsioon. Parlamendi tццs on kriisinдhtusi nagu ka ьhiskonnas. Ta ongi ьhiskonna peegeldus. Antidemokraatliku riigipццrde ajal likvideeritakse parlament kхigepealt. Tдnapдeva parlament on pika poliitilise vхitluse vili. Pхhiprobleemiks kхikjal on parlamendi ja tдidesaatva vхimu vahekord. Parlament ja valitsus on huvitavas dialektilises seisus valitsus esindab parlamendi enamust kхikides riikides. Parlamendi ja valitsuse vahel toimub pidev vastuolude lahendamine. Tavaliselt valitsus pььab parlamendilt saada endale teatud seadusandluse funktsioone ja parlament jдlgib,
et seda ei juhtuks. Parlamentarismi mitmesaja aastane ajalugu on loonud valitsuse ja parlamendi suhetes keerulise ja tasakaalustatud mehhanismi, mis tццtab. Parlamentaarses vabariigis ja monarhias etendavad parlamendi esindusorganid kьllalt olulist osa valitsuse moodustamisel, kuid ei avalda just alati vahetult mхju valitsuse moodustamisele. Itaalia ja Rootsi on riigid, kus parlamendid kiidavad valitsuse koosseisu heaks.
Parlament ei mддra valitsuse poliitikat ega tema programmi. Enamasti ta soovitab ja kuulab дra programmi. Parlament vхib avaldada valitsusele umbusaldust. Valitsus vхib aga saata parlamendi laiali, kui on umbusaldust avaldanud. Presidentaalses vabariigis on president ja parlament teineteisest formaal-juriidiliselt sхltumatud, kuid parlament saab mхjutada presidenti kontrollsьsteemi ja eelarve kaudu.
Parlament ei mддra valitsuse poliitikat. Arengumaades on kьllalt sageli valitsus poliitiliselt tдhtsam, autoriteetsem isikuvхimul mдrksa kхrgem tunnustus . 5.2 Parlamendi struktuur. Kojad. Juhatus. Komisjonid. Fraktsioonid. Kontrollorganid. Parlament kujutab endast keerulist mehhanismi, mis liigendub ja jaguneb – Kodadeks fraktsioonideks. Tal on oma – juhtorganid komisjonid erilised kontrollorganid.
Kaua aega peeti tььpiliseks2-kojalist parlamenti, kus alamkoda oli valitav, ьlemkoda oli kas nimetatav vхi kujundatav muudel alustel. Suurbritannias on Lordide Koda, kuhu kuuluvad pдrilikud peerid, vaimulikud peerid, kхrgemad kohtunikud, eluaegsed peerid. Lordide Kojas on ьle 1200 liikme. Parlamendi struktuuris on nendel kodadel erinev tдhendus. Pхhiliseks tццorganiks on alamkoda. Seaduseelnхud algatatakse alamkojas. Alamkojast sхltub, kas eelnхu vхetakse seadusena vastu juhul, kui kojad asuvad erineval seisukohal, eelistatakse alamkoja otsust. On riike, kus nii alam- kui ьlemkoda komplekteeritakse valimistega ьhesuguselt Norra, Island . Ьlemkojad kujundatakse kaudsete valimistega. Itaalias suurem osa ьlemkoja liikmeid valitakse otseste valimistega, teatud osa nimetab president. Alamkoja volituste kestus 2-7 aastat. Senatid komplekteeritakse tavaliselt mitte ьhekorraga, vaid ositi.
USA-s uuendatakse Senati koosseisu iga 2. aasta jдrel kolmandiku vхrra. Fцderatiivsetes riikides ьlemkoda esindab fцderatsiooni subjekti Saksamaa . VI loeng 13. oktoober Fraktsioonid Parlamendisaadikud jaotuvad parteigruppideks. Fraktsiooni moodustamiseks on sхltuvalt parlamendi suurusest arvuline alampiir. Mida suurem on parlament, seda suurem on fraktsioonis liikmeid
Prantsusmaa – 30, Itaalias – 20 . Senatites on liikmete arv vдiksem. Partefraktsioonil on parlamendi tegevuses tдhtis koht – kooskхlastatult komplekteeritakse parlamendi juhtorganid – parlamendi komisjonid moodustatakse proportsionaalsuse pхhimхttel suurematest fraktsioonidest rohkem liikmeid – avaldab olulist mхju parlamendi tццkorraldusele, hддletamisele – fraktsioonide vahel toimuvad lдbirддkimised valitsuse moodustamiseks – paljudes parlamentide ulatub fraktsioonide tegevus
parlamendist vдljapoole – tihti on fraktsioon ka partei ьks juhtorganeid. Kui mingi partei ei saa moodustada oma fraktsiooni, siis tema vхimalused parlamendis vдhenevad oluliselt. On protseduure, millest saab osa vхtta vaid fraktsiooni liige N esinemine seaduseelnхu 3.lugemisel. Parlamendi juhtorganid Parlamenti juhib kas – esimees spiiker alamkoja esimees kollegiaalne juhatus komitee, presiidium . Alamkoja esimees valitakse alamkoja enda poolt. Hollandis omapдraselt alamkoda esitab kuningannale 3 kandidaati ja kuninganna nimetab nende hulgast esimehe. Senati ьlemkoja juhataja koht valitakse eri maades erinevalt. Prantsusmaa ja Jaapanis ta valitakse USA-s juhib Kongressi Senatit asepresident Suur-Britannias Lordide Koda juhib lordkantsler tдidesaatva vхimu esindaja .
Juhtorgani juhataja pдdevus hхlmab kogu parlamendi tegevust – esindab parlamenti tal on distsiplinaarne vхim vхib saadikult sхnaхiguse дra vхtta, kui too on ьles nдidanud lugupidamatust parlamendi vastu, mхnel maal vхib ka kхrvaldada istungist mддrab istungite pдevakorra juhib parlamendi vaidlusi mддrab kodukorra alusel hддletamisprotseduuri, kьsimuste arutamise jдrjekorra, hддletamise jдrjekorra, teeb kindlaks hддletamise tulemused kдsutab parlamendi eelarvet kui on olemas parlamendi politsei, siis kдsutab
seda. Parlamendi protseduuri osas saab osav istungi juhtija palju дra teha ja parlamendi tццd oskuslikult suunata. Komisjonid komitee Komisjonid ei ole parlamenti abistavad organid, nad on pхhilised tццorganid. Tavaliselt on nad alalised. 2-kojalises parlamendis moodustatakse komisjonid mхlemas kojas, nende nimetused ja funktsioonid langevad kokku. Komisjonid moodustatakse proportsionaalselt partei fraktsioonidele. Komisjoni istungid on reeglina kinnised teise komisjoni liige vхib komisjoni istungist osa vхtta vaid
siis, kui on arutlusel tema esitatud eelnхu. Komisjon ise vхib oma istungist osa vхtma kutsuda isikuid, keda peab vajalikuks N vastava ala spetsialistid. Paljud riigid kasutavad sellist praktikat, et parlamendi tдiskogud ei teegi seaduseelnхudesse parandusi, vaid need tehakse komisjonides. Tдiskogu ainult hддletab. Lisaks alalistele komisjonidele moodustatakse ka ajutisi komisjone mingi konkreetse kьsimuse lahendamiseks vхi valitsuse mingi tegevuse kontrollimiseks. Parlamendi pдdevusParlamendi pдdevus e. kompetents on mддratud parlamendi kohaga riigiorganite sьsteemis. Vahel ei ole parlamendi pдdevus PS tдpselt fikseeritud. Tavaliselt siiski PS-s sдtestatakse, et parlamendil on хigus – anda seadusi kas iseseisvalt vхi koos riigipeaga kehtestada makse vхtta vastu riigieelarvet teostada kontrolli valitsuse tegevuse ьle vхtta
osa vдlispoliitilisest protsessist USA PS loetleb parlamendi pдdevuse ьksikasjaliselt. Pдdevus seadusandluse alal Parlamendid vхib jagada 3 rьhma piiramata pдdevusega parlamendid, kes formaal-juriidiliselt vхivad seaduse vormis lahendada kхiki kьsimusi. S-Britannias, Iirimaal, Kreekas, Jaapanis absoluutselt piiratud pдdevusega on iseloomulik fцderatsioonidele, nende PS mддravad tдpselt fцde-ratsiooni subjektide хigused, kohus-tused, ka keskorganite pдdevuse.
suhteliselt piiramata pдdevusega parlamendid, kus pдdevus on kьll mддratletud, kuid see on paindlik. Saksamaa, India, Malaisia. Autonoomsete ьksustega riigis on tavaliselt piiritletud nende ьksuste pдdevus, keskparlament peab sellega arvestama. Pдdevus rahanduse alal On parlamendi vanemaid eesхigusi. Valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitika on kindlalt parlamendi kontrolli all kellelt vхtta ja kellele anda. see on delikaatne kьsimus ja viib sageli valitsuse ja parlamendi
suhted pingelisteks, isegi siis kui valitsusel on parlamendis toetus. Riigieelarve peab olema tingimata vastu vхetud, see toimub erilise protseduuriga Mхnel juhul ei tohi saadikud teha riigieelarves ьldse parandusi vхi kui tehakse ettepanek suurendada kulusid, peab olema nдidatud, kust tulevad tulud. Prantsusmaal ja Portugalis ei tohi saadikud teha ettepanekuid suurendada vдhendada kulusid tulusid. Ettenдgemata kulutusteks jдetakse valitsusele teatud piiratud reserv. Riigikaitse ja vдlissuhted Riigikaitses parlament – otsustab sхja ja rahu kьsimused mхjutab relvajхude riigieelarve ja kaitseministri kaudu otsustab kuulumise sхjalistesse liitudesse. Vдlispoliitikas parlament – ratifitseerib kiidab heaks ja denonsseerib tunnistab kehtetuks rahvusvahelisi lepinguid. USA-s, Jaapanis ratifitseerib kхik lepingud
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ratifitseerib tдhtsamad lepingud. Parlamendi kodukord reglement konkretiseerib ratifitseerimise korra. N Prantsuse Rahvuskogus ei ole lubatud teha lepingusse tдiendusi parandusi, parlament peab sellega kas tervikuna nхustuma vхi lьkkama tagasi. USA-s vastupidi. Parlamendi vдliskomisjon on jooksvalt informeeritud parlamendi sammudest.
Sageli nхutakse vдliskomisjoni nхusolekut vдlisvisiidi tegemiseks, kaadrikьsimustes. Kohtufunktsioon Teatavatel juhtudel kuulub parlamendile ka kohtufunktsioon, nn. inpeachment presidendi vхi valitsuse liikme vastutusele vхtmiseks. Inglise Lordide Koda esineb kohtuinstantsina, kui sььaluseks on valitsuse liige vхi tema perekonnaliige. Sellisel juhul on seal juriidilise haridusega lordid ja nad tulevad edukalt toime.
Impeachment i protseduur on eri maades erinev USA – alamkoda algatab, ьlemkoda esineb kohtuinstantsuina. 1-kojalistes parlamentides vхetakse asja algatamise otsus vastu tдiskogus Saksamaal vхivad algatada mхlemad kojad. Sisuliselt vaatab asja lдbi kas – erikohus Prantsusmaa, Kreeka, Taani, Norra konstitutsioonikohus Saksamaa, Itaalia kхrgeim kohtuorgan Hispaania, Rootsi .
Kontroll tдidesaatva vхimu ьleSee toimub 4 vormis 1. valitsuse poliitiliste pхhisuundade arutamine eelarve ja selle tдitmise aruande arutamise kдigus, 2. parlamendi arupдrimised ja interpellatsioonid, 3. parlamendi komisjonide vхi teiste organite kontrolliv tegevus ametiisikute tegevuse ьle, 4. usalduse umbusalduse kьsimuse tхstatamine ja selle arutamine. Arupдrimised liigitatakse kirjalik mхeldud info saamiseks. suuline vastajaks minister vхi valitsus. Saa-dikud kьsivad, vastuse jдrel diskus-siooni ei toimu, otsust vastu ei vхeta. interpellatsioon teistsuguse protseduuriga ja teistsuguste tagajдrgedega vas-tus arutatakse plenaaristungil ьldkogu lдbi, vхib jдrgneda otsus umbusalduse avaldamise kohta vхi negatiivne hinnang ministrile. Meil toimuvad tavalised arupдrimised suulised. Et interpellatsiooni ei kuritarvitataks, siis on nхudeks, et selle vхib esitada teatud arv saadikuid. Interpellatsiooni vхib ka tagasi kutsuda kas parlamendi
enamuse otsusega vхi parlamendi juhataja otsusega. Kontrollifunktsioonid on kхikidel parlamendi komisjonidel, eriti riigikaitse- ja vдliskomisjonil. Parlament vхib moodustada ka spetsiaalseid kontrollorganeid, seda tehakse parlamendi ajutiste komisjonidena. Umbusalduseavaldamine on kьllalt mхjuv vahend valitsuse vaoshoidmiseks. Kui parlamendis on suur enamus, siis umbusaldusekьsimuse tхstatamine ei ole valitsusele ohtlik.
Selle algatab alamkoda saadikute koda .Itaalias nii Senat, kui ka alamkoda. Teatud juhtudel vхib valitsus ise algatada umbusalduskьsimust, kui tahab, et parlament vхtaks vastu mingi seaduse kui parlament ei vхta seda seadust vastu, loeb valitsus seda endale umbusaldusavalduseks . 5.4 Parlamendi tццkord. Eelnхude menetlemine Parlament teotab omav volitusi istungijдrkudel. Neid korraldatakse aastas 2-4
Eestis 2 – korralised. Parlamendi istungijдrgud kutsutakse kokku kas riigipea poolt vхi parlament ise mддrab oma istungijдrkude aja. Tihti on see sдtestatud seaduses – Itaalia, USA Rootsi. Erakorraliste istungijдrkude aja mддrab kas – koja juhataja riigipea valitsuse juht teatud arvu saadikute nхudmisel Itaalias 1 3, Kreekas 1 4 . On nхutav, et erakorralise istungijдrgu kokkukutsuja nдitab ka selle pдevakorra. Vдljaspool etteantud pдevakorda kьsimusi arutada ei tohi. Kхige tдhtsamad kьsimused lahendab parlament seaduse vormis. Seadusandlik protsess hхlmab – seaduse algatamist seaduseelnхu arutamist seaduseelnхu vastuvхtmist seaduse vдljakuulutamist seaduse avaldamist. Seaduse algatamise хigus kuulub nendele subjektidele, kes on seadusega selleks volitatud – parlamendi liikmed valitsus parlamendi komisjon parlamendi fraktsioon
mхnedes riikides riigipea. Kхige aktiivsem seaduste algataja on valitsus. Paljudes riikides on nхutav, et kui saadikud tahavad algatada, siis peab olema teatud minimaalne arv saadikuid – Saksamaal 15. On riike, kus valitsus ei saa seaduseelnхu algatada – USA, S-Britannia. Sellisel juhul teeb ta seda lдbi mхne saadiku. Mхnedes maades on rahvaalgatus – Hispaanias peab olema 500 tuh. allkirja,
1930.a. Eesti Vabariigis 25 tuh. allkirja. Praegu meil ei ole. Seaduseelnхu arutamine toimub lugemistel, see on eriline vorm 1. lugemine tutvutakse seaduseelnхu teks-iga, ei asuta vaidlema sisu ьle. 2. lugemine arutatakse sisuliselt, tehakse ettepanekuid sдtete kohta selleks ettenдhtud aja jooksul. Ьldisemalt ьksikule. 3. lugemine arutatakse kaupa, tдpselt ja lхplikult.
Eestis asutakse juba 2. lugemisel pхhjalikult arutama, on kхige pikem. Sageli ei ole 3. lugemine vajalik. 3. lugemise jдrel otsustatakse seaduseelnхu vastuvхtmine. Seaduse vastuvхtmine hддletamisega. Nхutav parlamendi mingi kvoorumi olemasolu – 1 2. Otsus vхetakse vastu hддlteenamusega, mis on erinev, sхltuvalt seaduse iseloomust kui on konstitutsiooniline seadus, siis on nхutav 2 3 hддlteenamus. Mхnel pool on see kvoorum arvuliselt kindlaks mддratud
S-Britannia alamkojas – 40. Eestis on vaja PS 104 konstitutsioonilised seadused jaoks 51 hддlt. Hддletamist teostatakse kas – sedelitega kдetхstmisega arvutisьsteemi abil. Seaduseelnхu vastuvхtmine seadusena tekitab keerukaid probleeme 2-kojalises parlamendis kollosioon – ьks koda vхtab vastu, teine ei taha. Sellise kollisiooni lahendab kahe koja liikmetest moodustatud ьhine komisjon, kes peab jхudma kooskхlastatud seaduseni. Kui kooskхlastuskomisjoni tцц tulemusi ei anna, siis eelistatakse alamkoja seisukohta, aga see peab olema vдljendatud suure hддlteenamusega 2 3 . Seaduse vдljakuulutamine Seadus lдheb riigipeale vдljakuulutamiseks. On seotud riigipea vetoхigusega. Rootsis vдljakuulutamise institutsiooni ei ole. Seaduse avaldamine Vдljakuulutatud seadus lдheb avaldamisele. Avaldamise kuupдevast sхltub seaduse jхustumine, see vхib
olla ajavahemikus 1-28 pдeva tema avaldamisest arvates. Eestis 10 pдeva, kui seaduses eneses ei ole teist tдhtaega. 5.5 Parlamendi liige. Volituste saamine. Suhted valijatega. Хigused ja soodustused. Immuniteet Parlamendi liikme volitused algavad peale valimistulemuste lдbivaatamist. Seda teeb kas – parlamendi mandaatkomisjon kohus muu volitatud organ riigi keskvalimiskomisjon .
Volituste algusega tekivad parlamendi liikmel erilised хigused ja privileegid – parlamendi liikme vastutamatus selle sisu eri riikides erinev. Ta ei kanna vastutust vahetult parlamendi tegevusega seotud tegude ja ьtluste eest nii liikmeks olemise ajal kui ka peale seda puutumatus immuniteet keeld ilma parlamendi vхi tema juhtorgani loata vхtta parlamendi liikmelt vabadus. Erand kui liige tabatakse kuriteo toimepaneku kohalt, siis immuniteet ei kehti.
Suhetes valijatega vхib parlamendi liige olla kas mandaadiga seotud see on imperatiivne mandaat. Kui ei tдida endale pandud lootusi, kutsutakse tagasi. Kui vahetab parteilist kuuluvust, kaotab mandaadi. Arengumaades kasutusel, Indias. vaba mandaadiga ei ole seotud valijatelt saadud mandaadiga. Ta on kogu rahva esindaja ja vastutab oma sьdame-tunnistuse ees.
Ei ole ennetдhtaegselt tagasikutsutav. Saadikul on хigus – vхtta kьsimuste arutamisel sхna teha ettepanekuid teha arupдrimisi vхib teostada kхiki muid ьlesandeid – olla komisjoni liige olla muude tццorganite liige vхib nхuandva hддleхigusega osaleda ka teiste komisjonide tццs, kui seal on arutlusel tema esitatud kьsimus. Arutamisel on piiratud sхnavхttude pikkus. Ajaloost on teada, et esinetakse tunde. vt. Riigikogu kodukorra seadust . Saadikul on хigus saada oma tцц eest tasu, mille suuruse mддrab parlament valitsusele seda хigust antud ei ole . Saadik saab ka pдevaraha, eelistingimused ьhistranspordi kasutamisel, tasuta kirjavahetus- ja sidevahendite kasutamine. Tццtasu saab kхrgema kategooria riigiametnike tasemel. Osa tasust on ette nдhtud saadikuьlesannete tдitmiseks ja ei kuulu maksustamisele. Talle on ette nдhtud erivahendid esinduskuludeks ja aparaadi ьlalpidamiseks.
Mхnel pool on liikmetel ka eriline sooduspension. Selle saamiseks on nхutav kas 2 vхi 1 parlamendi koosseisus olemine meil 1 . Saadiku volitused lхpevad – parlamendi volituste tдhtaja lхppemisega parlamendi ennetдhtaegse laialisaatmisega valitakse uus koosseis mandaadi kaotamisega parlamendi vхi kohtuotsuse pхhjal on vхimalik ka omal soovil mandaadist loobuda meil ei saa olla ьheaegselt nii valitsuse kui ka parlamendi liige .
Mandaadist loobunu vхib ka mandaadi tagasi saada, kui ta sellelt tццlt naaseb, mille tхttu ta mandaadist loobus. Asendusliige lahkub ja koht on tagasi. Mхnedes riikides ei saa. VII loeng 15. oktoober RIIGIPEA 6.1 Riigipea koht riigiorganite sьsteemis. Riigipea ametikoha tдitmine ja asendamine. On riigi lahutamatu osa. On ametiisik, kelle on hierarhias kхrgeim asend. On riigi kхrgeim esindaja nii riigi sisepoliitilises
elus kui ka vдljaspool. Riigipea хiguslik seisund oleneb riigi valitsemise vormist ja poliitilisest reюiimist. Seal riigis, kus riigipeal on avar pдdevus ja laiad valitsemisfunktsioonid, teostab ta riigiasjade reaalset juhtimist, mддrab riigi poliitilised suunad ja realiseerib need. Parlamentaarses vabariigis RP vahetult riigijuhtimisega ei tegele. Kui riigis tekib kriisisituatsioon, siis tema mхju kasvab mдrgatavalt, seega mхjutab poliitilisi protsesse. Tдnapдeva RP on kas valitav president, pдritav monarh kollegiaalne riigipea kadus koos NSVL-iga. Erandid 1. Рveitsis on fцderaalnхukogu kollegiaalne riigipea. 2. Harva on olemas ka valitavaid monarhe – Malaisia, Araabia Ьhendemiraadid. 3. On olemas ka valimata presidente – vхtab vхimu ja kuulutab end ise presidendiks – Ladina-Ameerikas. 4. On olnud ka PS jдrgi eluaegseid presidente –
J. Tito 5. On olnud ka pдrilikke presidente – Haiiti Monarhia Monarh on suverддn, kхrgeima riigivхimu esindaja. Valitsus tegutseb tema volitusel, seadusi vхetakse vastu ja kohtuotsuseid kuulutatakse vдlja tema nimel. Monarh tegutseb ministrite nхuandel, kuid poliitilist vastutust ei kanna – ministrid kannavad ka poliitilist vastutust monarhi otsuste eest. Kuninga perekond, хukond omavad suurt poliitilist mхju isegi siis, kui
nad juriidiliselt suurt vхimu ei omagi. Ta on seotud riigi eliidiga – aadliga, дriringkondadega, хukonnaga, tal on perekonnasidemeid teiste хukondadega. Kuningakoja vara loob monarhile positsiooni ьhiskonnas, ka on nad hдsti informeeritud. Suurbritannia kuninganna kuulab iga pдev peaministri ja vдlisesinduste infot. Monarh ei kanna parlamendi ees vastutust, seda teevad ministrid. Idamaades on dualistlikud monarhiad monarh on tдidesaatva vхimu juht, tal on ka lai seadusandlik pдdevus.
Paneb valitsust paika, kehtestab seadusi – Maroko, Jordaania, Kuveit. Kohati esineb veel absoluutseid monarhiaid – Saudi-Araabias, siis on ta ka usuline juht. Tдnapдeval on tegemist parlamentaarse monarhiaga, monarh on oma хiguslikult seisundilt sarnane parlamentaarse vabariigi presidendile. Peale II MS on monarhide хigusi tunduvalt kдrbitud
N Jaapani keiser loobus 1947 oma jumalikust pдritolust. Monarhil on tiitel, kuningavхimu tunnused kroon, troon, valitsuskepp , ta on vabastatud maksudest ja ьlalpidamine on riigi kulul. Troon tдidetakse troonipдrimisega saab monarhiks vakantsi tekkimisel. Troonipдrimine kдib paljudes maades kьllalt pьsiva normistiku jдrgi – Suurbritannia 1701. Kehtib esmasьnni pхhimхte pдrijaks saab vanim poeg vхi otsene jдreltulija. Mхnedes maades on lubatud monarhiks saada ka naistel – Suurbritannia, Madalmaad, Hispaania. Seal saab ta pдrida otseste meespдrijate puudumisel Kastiilia sьsteem . Rootsis kehtestati 1974 esmasьnni pхhimхte, kuningal selleks ajaks veel poega polnud. Valitsev kuninganna on tдieхiguslik monarh. Kuninga ema vхi naine kuningannaks ei saa, ka kuninganna mees ei saa kuningaks. Idamaades naised vхimule ei pддse.
Alaealise monarhi puhul mддratakse regent vхi regendinхukogu. Teatud juhtudel on vajalik kuulumine mingisse kindlasse usku Suurbritannia monarh on ьhtlasi anglikaani kiriku pea. Parlamentaarses monarhias monarhi vahetumine parlamendis midagi ei muuda, see tццtab endises koosseisus edasi. Vabariik Presidendi vхim sхltub riigivormist presidentaalses vabariigis on tal avar vхimupдdevus,
vхib olla veel ka peaminister USA . Neis riikides mхjutab ta seadusloomet, on tдide-saatva aparaadi juht, relvajхudude juht, haldusaparaadi kujundaja ning kui riik on 1-parteiline, on ka selle partei juht, siis on tal piiramatu vхim. Tema aktidele lisaallkirju ei ole vaja. parlamentaarses vabariigis president aktiivset rolli ei etenda, tal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus teostab neid funk-tsioone, mis on presidendil presidentaalses.
Presidendi aktid nхuavad peaministri vхi ja asjaomase ministri allkirja kontrasignatsioon . Kui president on opositsioonilisest parteist, tekib keeruline olukord president on nagu opositsioonis valitsuse ja parlamendi ees. Tдnapдeval on vдga levinud presidentaalse ja parlamentaarse segavorm – Prantsusmaa. Tugeva vхimuga president esineb seal, kus domineerivad riiklikud meeleolud, mis nхuavad tugevat juhti. N 1930 Eesti Vabariigis loosungid Peremees majja! jne, tekkiski meil tugev presidentaalne institutsioon. Tugev presidendivхim isikudiktatuuri allikas. Presidendid valitakse – otseselt kaudselt valivad kas valimiskogud vхi parlamendid Itaalias – valimiskogus saadikud alam- ja ьlemkojast, piirkondade esindajad USA – elanikkond valib 538 valijameest majoritaarse sьsteemi alusel ning valijamehed valivad presidendi ja asepresidendi. Kui ьkski kandidaat ei saa enamust, lдheb valimine ьle esindajate kojale alamkoda
, see valib kolme enam hддli saanud kandidaadi vahel viimati valiti nii 1825.a Tдnapдeval lahenevad need kьsimused lihtsamalt. Kandidaadid presidendi kohale esitavad poliitilised parteid. Kandidaatidele on tдiendavad nхudmised – tдielik teovхime kхrge vanusetsensus Itaalias – 50.a Saksamaal – 40.a Eestis – 40.a USA-s lisaks – peab olema Ameerika kodanik sьnniga peab olema valimiseelsel ajal elanud
Ameerikas 14 aastat vanusepiir 35.a. B. Clintoni valimiskampaania maksis 55,2 milj President loobub oma parteilisest kuuluvusest. USA-s on vastupidi president jддb oma partei lipuks ja teostab selle partei poliitikat. Presidendi volituste kestus eri maades erinev 4-7 aastat. Prantsusmaal 7, USA-s 4. Mхnedes maades kehtib presidendi ьmbervalimise keeld vхi vхib osaleda valimistel 2 x Prantsusmaa . Itaalias ei piirata. Presidendid ei kanna poliitilist vastutust parlamentaarses kannab
poliitilist vastutust valitsus, presidentaalses ei kanna ka valitsus. President kannab kohtulikku vastutust, mille alused on PS ja eriseadustes sдtestatud. Anglo-saksi maades kasutatakse inpeachmenti institutsioon kui on PS rikkumine vхi raske kuritegu. Algatamise хigus alamkojal, edasi lдheb kas erilisele kohtule vхi lahendatakse kьsimus parlamendis. Presidendi volitused lхpevad – tдhtaja mццdumisega ennetдhtaegse lahkumisega sььdimхistva kohtuotsuse alusel surma tхttu. Presidendi ametikoha ennetдhtaegsel vabanemisel – parlamentaarses vabariigis toimuvad reeglina uued valimised, seni tдidab tema kohustusi asepresident, parlamendi ьlemkoja juhataja Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa vхi valitsuse juht Soome . Eestis – Riigikogu esimees presidentaalses valimisi tavaliselt ei toimu ja tema asemele astub asepresident – USA. 6.2 Riigipea pдdevus Riigipea institutsiooni ьmber kдib pidev vхitlus.
Niipea, kui poliitiline situatsioon riigis pingestub, toimub riigipea vхimu piiramine ьha rohkem tema funktsioone lдheb ьle valitsusele vхi peaministrile. Teisalt toimub riigipea pдdevuse laiendamine, ka ьle PS antud vхimupiiride. Presidendi peamine funktsioon on esindamine monarhi хigused on siin kitsad, tema peab kхik oma esindamised ja esinemised kooskхlastama valitsusega .
President juhib pidulikke tseremooniaid, tal on ametlikud pццrdumised rahva ja parlamendi poole. Presidentide igaaastased uusaastalдkitused rahvale. Vдlissuhetes esineb alati riigi nimel, selleks ei vaja ta erivolitusi. Riigi valitsemise alal – parlamentaarses vabariigis peab president valitsuse nimetamisel arvestama parlamendi arvamust. Kui ьkski partei ei saanud enamust, peab president hakkama pidama lдbirддkimisi
potentsiaalse peaministrikandidaadi ьle presidentaalses vabariigis on valitsuse liikmed presidendi abilised, keda ta nimetab ja vabastab ametist. teeb seda Senati nхuandel ja nхusolekul, kuigi vormiliselt teeb enda nimel. 2 3 Senati liikmetest peavad olema nхus. Kus presidendil on tдidesaatev vхim presidentaalses , seal on tal otsustav osa kogu sьsteemis juhib haldusaparaati, asendab kogu sхjavдelist- ja tsiviilametnike armeed. Uue presidendi ametisse astumisega vahetub kхrgem ametnikkond – USA-s vahetub ca 2000 ametnikku. Seadusandlikud funktsioonid Riigipea vхib seadusandlust mхjutada oma – dekreediхiguse kaudu vetoхiguse rakendamise kaudu parlamendi laialisaatmise kaudu. Paljudel riigipeadel, eriti presidentaalses vabariigis, on хigus anda normatiivseid akte. USA-s kehtis 80-ndatel aastatel ca 12 000 dekreeti.
Presidendi aktid ei nхua kellegi kaasallkirja. Riigipea veto vхib olla absoluutne tunnistatakse kхikides monarhiates v.a. Jaapan ja Norra, aga praktiliselt seda ei rakendata. relatiivne e. suspensiivne tagasilьkkav edasilьkkav. Tagasilьkkava veto ьletamiseks on range protseduur. Parlamendi laialisaatmise хigus on enamikel presidentidel ja monarhidel juhuks, kui parlament osutub teovхimetuks. Teovхimetus – parlamendi vхimetus vastu vхtta riigieelarvet umbusaldusavalduse puhul valitsusele,
aga president leiab, et sььdi oli hoopis parlament kui rahvas lьkkab tagasi parlamendi poolt antud seaduseelnхu. Vдlispoliitikas on presidendil ja monarhil tдita suur roll rahvusvaheliste lepingute vдljatццtamisel ja allakirjutamisel. USA presidendi pдdevus selles osas on laiem, kui see on PS sдtestatud nimetab diplomaadid ja konsulaaresindused , tegelikult on ta vдlispoliitika tegelikke suunajaid. 1. Riigipeal on erilised privileegid ja eesхigused nii riigi see kui suhetes vдlisriikidega.
Riigipea on kхrgeim esindaja vдlissuhetes. Iga tema esinemine on riigile siduv. Tal on хigus vahetult suhelda teiste riigipeadega. Vдljasхitudel riigist on tal хigus erilisele vastuvхtule. 2. President nimetab ametisse vдlissuhete ametkonna juhi minister vхi riigisekretдr ja diplomaatilised esindajad vдlisriikides. Annab oma allkirja saadiku ja suursaadiku volikirjale ja tagasikutsumiskirjale. Diplomaatilised vдlisesindajad akrediteeritakse riigipea presidendi vхi monarhi juurde. 3. Annab juhtnццrid lдbirддkimiste pidamiseks, tдhtsamatest vхtab ka osa. 4. Kirjutab alla ratifitseerimislepingutele. Valitsus esitab need parlamendile, parlament ratifitseerib ja riigipea kirjutab alla. 5. Paljudes riikides vхib kuulutada vдlja sхja ja rahu eriti presidentaalses vabariigis. Ka ilma parlamendi otsuseta, aga siis peab lahingutegevus olema lхppenud 60 pдeva jooksul.
Riigipeale jддb ka хigusemхistmine. 1. Vхimude lahususe teooria pхhjal ta vahetult kohtumхistmisega ei tegele, kuid kujundab kohtud. On 3 vхimalust – kohtunikud nimetab rahvas – kohtunikud valib parlament – kohtunikud nimetab riigipea see on kхige parem variant . 2. President juhib niisugust kхrgemat konsultatiivasutust, mis lahendab kohtunike vastutuse kьsimusi. 3. President annab armu- karistusest vabastamine, selle pehmendamine, ka vхimalus vabaneda kohtulikust
jдlgimisest. Armuandmisel ei pea pхhjendama. 4. Prantsusmaal on president kхrgema magistratuurinхukogu eesotsas, millest sхltub kohtunike mддramine. Paljudes riikides on riigipeadel erakorralisi volitusi – piiratakse kodanike хigusi ja vabadusi kitsendatakse pхhiseaduslike esindusorganite pдdevust laiendatakse haldusorganite pдdevust viiakse sisse preventiivne arest. VALITSUS 7.1 Valitsuse koht kхrgemate riigiorganite sьsteemis.
Valitsus suhetes parlamendi ja riigipeaga. Valitsus ja valitsuse poolt juhitav haldusaparaat on kхige kesksem lьli. Valitsus on ьldkompetentsiga riigiorgan, mis teostab riigis tдidesaatvat ja korraldavat tegevust. Valitsused kannavad erinevaid nimetusi Indias – Ministrite Nхukogu, Prantsusmaal – Ministrite Valitsus, Saksamaal – Fцderaalvalitsus, Tsehhis – Valitsus, Soomes – Valitsus hallitus , Eestis – Vabariigi Valitsus. Valitsus – teostab riigiasjade kхrgemat poliitilist juhtimist esineb peamise riigiorganina, kes juhib riigi igapдevaelu tццtab vдlja ja sхnastab riigi poliitika peamised eesmдrgid mддrab vahendid ja teed riigi poliitika eesmдrkide saavutamiseks. Parlamentaarse sьsteemi juures on nхutav, et valitsusel oleks parlamendi usaldus ja valitsus vastutaks parlamendi ees.
Valitsus peab kandma poliitilist vastutust. Kui parlamendi usaldus valitsuse vastu kaob, siis on 2 vхimalust 1. valitsus peab lahkuma vхi 2. kuulutab president vдlja uued parlamendi valimised. Valitsused on eri maades vдga erineva struktuuri ja koosseisuga. N Suurbritannia valitsuses on ьle 100 liikme, nad ei kдi terves koosseisus koos, tдhtsamad kьsimused otsustatakse kabineti istungil, kus 20 ministrit. Parteiliselt koosseisult on valitsused 1-parteilised
valitsused ьhel parteil on valitsuses absoluutne enamus ьle 50 koalitsioonivalitsused kui ьkski partei ei saavuta absoluutset enamust, siis parteid ьhinevad ja moodustavad koalitsioonivalitsuse. Vдhemusvalitsus valitsus ei toetu parlamendi enamusele, kuid tal on siiski parlamendi usaldus. Selline valitsus ei saa vastu vхtta pхhimхttelisi otsuseid, sest parlament ei toeta. Sellist valitsust nim. sageli ka ametnike valitsuseks.
Ajutine valitsus mхningatel juhtudel kujundatakse ajutine valitsus reziimi muutumise tingimustes, selle valitsuse valitsemisaeg on piiratud kas uue PS kehtestamise vхi seadusliku parlamendi kokkukutsumisega. 7.2 Valitsuse kujundamise kord, koosseis ja tццkord Valitsuse kujundamise kдik sхltub tema koosseisust ja pдdevusest. On 2 kхige enam levinud mudelit valitsuse kujundamine parlamentlikul teel toimub parlamentaarses vabariigis. parlamendivдline valitsuse kujundamine toimub presidentaalses vabariigis, monokraatlike reziimide puhul ja dualistlikus monarhias. Mхlemal mudelil on mitmeid eriliike. Vormiliselt nimetab peaministri ametisse riigipea. Peaminister koostab valitsuse ja esitab selle koos valitsuse programmiga parlamendile kinnitamiseks. Kinnitamine toimub tavaliselt parlamendi alamkojas,
Itaalias mхlemas kojas. On riike, kus valitsuse juhi valib parlament Saksamaa, Rootsi. Oluline on poliitiliste jхudude paigutus parlamendis. Opositsioon moodustab nn. varikabineti, see lдheb kдiku jдrgmistel valimistel kui opositsioon vхidab. Senikaua harjutavad kдtt ja mдngivad riigivalitsemist kaasa Saksamaa, Suurbritannia, Kanada, Austria. Valitsuse koosseisu kuuluvad – peaminister ministeeriumide
departemangude juhid riigiministrid portfellideta ministrid riigisekretдr parlamendisekretдr. Sageli on ministeeriumi juhi kхrval riigisekretдr, meil on kantsler. Parlamendisekretдr on valitsuse liige, kes peab sidet parlamendiga istub parlamendi istungitel ja kaitseb valitsuse seisukohti. Seadus tavaliselt ei reguleeri valitsuse suurust ja koosseisu. Tendents valitsused suurenevad ja suureneb ka ministeeriumide arv.
USA-s on ministrite arv seadusega reglementeeritud, see on suurenenud 3-lt ministrilt 12-le. Kхikjal tehakse katseid valitsusaparaati vдhendada. Seadusandlus formuleerib nхuded, mis esitatakse valitsuse liikmetele. Erinevused on valitsuse liikme ametikoha ьhitamisel parlamendiliikme kohaga. Mхnedes maades Prantsusmaa, USA, Norra , ei tohi minister olla parlamendi saadik, sest vхimud peavad
olema lahus. Inglismaal on vastupidi peaminister ja juhtivad ministrid peavad olema parlamendi liikmed, sest rahvas on neid usaldanud ja nad on saanud rahvalt mandaadi. 2-parteilise sьsteemi korral on parte liider peaminister ja valitsuse liikmed tema partei prominendid. Vanuselised piirangud valitsuse liikmetele on erandlikud. Praegu Gabonis 28-55 aastat. Valitsuse volituste tдhtaeg presidentaalses vabariigis seotud presidendi volituste tдhtajaga. Presidendi lahkumisega lahkub ka valitsus. parlamentaarses vabariigis seotud parlamendi usalduse olemasoluga. Presidendi lahkumine ei mхjuta valitsust kьll vхib peaministri lahkumine kaasa tuua valitsuse lahkumise. Valitsuse tццkorraldus sхltub riigivormist, traditsioonidest ja tavadest. Presidentaalses vabariigis puudub valitsuse istungite range perioodilisus. Peamiseks tццvormiks on otsustamine presidendi juures, mitte valitsuse istung.
USA-s on tavaline, et otsus vхetakse vastu presidendi juures nхupidamisel, kus osaleb 1-2 ministri ja Valge Maja ametnikud. Otsuse vхtab president vastu ainuisikuliselt. Parlamentaarses vabariigis ja konstitutsioonilises monarhias on kollegiaalsus kхrgem, eriti koalitsioonivalitsuste puhul. Parlamentaarses vabariigis toimub reeglina igal nдdalal kindlaksmддratud pдeval valitsuse istung. Pдevakorra mддrab peaminister. Toimub kьsimuste eelnev ettevalmistamine, selle eest vastutab asjaomane
minister, kes kannab ette kхik asjaolud. Kui kьsimus puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala, siis toimub eelnev kooskхlastamine. Istungitel antakse informatsioon riigielu kohta ьldiselt ja ka konkreetselt. Valitsuse istung protokollitakse. Valitsus vдljendab oma seisukohad normatiivsetes aktides. Need on eri riikides erinevad. nende juriidiline jхud ja vorm sхltuvad sellest, kas nendele kirjutab alla peaminister, riigipea vхi valitsus kui kollegiaalne organ.
Olulisemad kьsimused lahendatakse normatiivsete aktidega, mis on valitsuse reglementaarsed aktid meil mддrused . 7.3 Valitsuse pдdevus, selle piiritlemine. Valitsuse хigustloov tegevus. Valitsuse ja selle liikmete vastutus. Valitsuse pдdevus mддratakse kindlaks valitsuse seadusega. Kхige ьldisem kдsitlus antakse PS-es. Valitsuse kхige tдhtsamaks funktsiooniks on tдidesaatva vхimu teostamine haldus . Valitsus on ьldkompetentsiga organ. Riigivalitsemise valdkonnas 1. Valitsuse tegevus hхlmab kхiki ьhiskonnaelu kьlgi. Mхningad piirangud selles osas on ainult fцderatsioonide puhul, kus keskvalitsuse pдdevust piiravad fцderatsiooni subjektide хigused. 2. Valitsus koordineerib ja kooskхlastab kхigi keskametkondade tegevust, siis on suur osa valitsuse juhil – peaministril. Oma tegevuse eest kannab valitsus vastutust solidaarselt.
3. Valitsuse alluvuses on kogu riigi haldusaparaat. Valitsus juhib ja tagab selle aparaadi hдireteta tцц ja selle tцц vastavuse хigusele. 4. Valitsus nimetab ametnikud kхrgematele tsiviil- ja sхjavдelistele ametikohtadele presidentaalses teeb seda president . Kui parlamentaarses vabariigis teeb seda president, siis ainult valitsuse ettepanekul. Tццle riigiametisse saab konkursi alusel. Ьldine nхue on, et riigiteenistujad peavad lojaalselt tдitma
valitsuse ettekirjutusi ja andma professionaalselt nхu valitusele. Valitsusel on хigus teostada kontrolli ja vajadusel uurimist kхrgemate riigiametnike tegevuse ьle. Nendes riikides, kus on olemas nn. haldusjustiits, on selle sьsteemi kхrgeim organ valitsusele omapдraseks nхuandjaks N Itaalias Riiginхukogu. VIII loeng 20. oktoober Valitsuse хigustloov tegevus Valitsusel on kьllalt avarad vхimalused mхjutada seadusandlikku protsessi.
Valitsus peab tunnetama oma riigi vajadusi хigusloome alal kхige paremini. Enamikes riikides on valitsusel seaduseelnхude algatamise хigus, seda ei USA-s seda asendab presidendi dekreediхigus, eelnхusid vхivad esitada parlamendi liikmed ja Suurbritannias. Riigieelarve eelnхude esitamise ainuхigus on valitsusel. Valitsusel on laialdased volitused vдlispoliitikas, kuid selle хiguslik reglementatsioon on kьllalt napp. Valitsus vastutab riigi vдlissuhtlemise eest ja ka riigi sхlmitavate vдlislepingute eest, valitsus kavandab need, osaleb ratifitseerimisprotsessis. Valitsusel on paljudes riikides ainuхigus esitada leping ratifitseerimiseks. Valitsusel on mддrav osa riigi diplomaatilise korpuse kujundamisel. Saadiku nimetab riigipea, ettepaneku teeb valitsus. Valitsus otsustab ka sхja ja rahu kьsimused. Valitsusel on erakorralised volitused – хigus kehtestada
erakorralist seisukorda vхi teha vastav ettepanek parlamendile. Mхned omapдrased volitused on Jaapani valitsusel – хigus amnestia kehtestamisele, samuti хigus vдlja kuulutada seadusi. Seda teeb peaminister mхne ministri kaasallkirjaga. 7.4 Kohalik administratsioon Suuremates riikides on tavaliselt valitsusel kohtadel oma esindajad, kas koos kohaliku omavalitsuse organitega vхi ilma nendeta.
Kohalik administratsioon allub reeglina valitsusele, selle tegevust reguleerivad riigiteenistust reguleerivad seadused , s. o. valitsuse vхim kohtadel. valitsuse kohalikud organid vхivad olla – ьldpдdevusega organid eripдdevusega funktsionaalsed riigiasutused. Otsest vahetut хigust KOV ьle neil ei ole. Sellised organid reeglina ei ole valitavad, nad mддratakse valitsuse poolt. EESTI PХHISEADUSE AJALOOLISE ARENGU ЬLEVAADE 9.1 Eesti alade riigiхiguslik seisund kuni 1917-ni ja
selle areng 1917-1920. Iseseisva riigi konstitutsioonilise korra kujunemine nn. eelkonstitut-sioonilistes aktides. Kuni 1917. aastani ei olnud Eestil iseseisvust. A T. Kliimann nim. seda kogukondlikuks iseseisvuseks. Eesti iseseisvus on ajaloo jooksul saanud vхimalikuks siis, kui riigid, kelle all ta on olnud, on muutunud nхrgaks. Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal 1917 asusid eestlased taotlema Eestis autonoomse haldusьksuse loomist. Mдrtsis 1917 esitasid Eesti ьhiskondlikud organisatsioonid Venemaa Ajutisele Valitsusele memorandumi, milles oli ettepanek muuta Eesti haldus-territoriaalseid piire nii, et need vastaksid rahvastiku etnilisele koosseisule. Seni oli eestlastest asutatud ala jaotatud 2 kubermangu vahel
Pхhja-Eestis oli Eestimaa kubermang ja Lхuna-Eestis asuvad Viljandi, Vхru Tartu, Pдrnu ja Saaremaa kuulusid Liivimaa kubermangu koosseisu, keskuseks oli Riia. Selle idee toetamiseks toimus aprillis 1917 Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon 15 tuh. inimest , seal osalesid ka eestlastest sхjavдelased ning see jдttis ajutisele valitsusele soliidse mulje. Sellele jдrgnes Ajutise Valitsuse dekreet 30. mдrtsil 1917 mддrus
Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta , mille kohaselt Eestis tehti iseseisev haldusьhik ьhtne rahvuskubermang , kuhu kuulusid Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alad. Selle eesotsas on kubermangukomissar, kelle juurde nхuandva organina tuli moodustada Ajutine Maanхukogu. Eestile anti – хigus luua oma asutusi ja ameteid, juhtide nende tegevust – mддrata
makse ja majanduslikke kohustisi. Sellega oli saavutatud vдga laialdane autonoomia. Soome ja Poola olid ka keisririigi koosseisus laialdase autonoomiaga. Kхrgemaks vхimuorganiks valiti juulis 42-liikmelisena Maanхukogu 23. mail 1917 Otto Strandmani juhatusel sinna linnade esindajaid ei valitud . Sisuliselt oli see vдike parlament. Maanхukogu moodustas oma tдidesaatva organina
Maavalitsuse. Kubermangukomissariks Jaan Poska. Maanхukogu oli kohe vene vхimude jaoks ebamugav juba oma esimesel istungil arutati, kuidas iseseisvust suurendada. 26. oktoobril toimus Petrogradis revolutsioon. Vхimu said bolрevikud. 27. oktoobril vхttis V. Kingisepp J. Poskalt vхimu ьle. Venemaa situatsiooni muutudes negatiivses suunas vхttis Maanхukogu 28. novembril 15. novembril oma istungil vastu otsuse kхrgema riigivхimu kohta. Selle otsusega kuulutas Maanхukogu end kхrgeima vхimu kandjaks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Praktiliselt Maanхukogu oma kхrgemat vхimu teostada ei saanud, sest mхne pдeva pдrast saatsid bolрevikud Maanхukogu laiali 12. nov . 19. novembril kхrvaldati kubermangu maavalitsus.
Jaanuaris 21 22. jaanuaril 1918 toimusid valimised Eesti Asutavasse Kogusse. See oli huvitav situatsioon valimised viidi lдbi bolрevike valimisseaduse jдrgi ja nemad said vaid 35 hддli, aga sellega oli Asutav Kogu 120-liikmelisena olemas. See Asutav Kogu tццtas vдlja pхhiseaduse ja muud iseseisva riigi kдivitamiseks vajalikud seadused. Kuna enamlased said nii vдhe hддli, kuulutasid nad valimistulemused
kehtetuks, aga tegelikult oli kхik seaduslik. 1. veebruaril 1918 toimus ьleminek uuele kalendrile 1. veebruar loetakse 14. veebruariks Veebruaris taganesid enamlased sakslaste ees. 19. veebruaril 1918 andis Maapдeva Vanematekogu vхimu ьle Eestimaa Pддstekomiteele, kuhu valiti Konstantin Pдts, Jьri Vilms ja Konstantin Konik. Kiideti heaks iseseisvusmanifesti tekst ja otsustati kuulutada
Eesti Vabariik kдimasolevas Vene-Saksa sхjas erapooletuks. 20 27. veebruaril vхtsid eesti ametiasutused rahvusvдeosadel kaasabil enamlastelt vхimu ьle juba enne saksa armee saabumist Haapsalus, Pдrnus, Viljandis, Tartus, Paides, Tallinnas ja Rakveres. 24. veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas vдlja iseseisvus Manifest Kхigile Eestimaa
Rahvastele ja Pддstekomitee hakkas avalikult tegutsema. Selle iseseisvuse realiseerimine sai hakata toimuma tegelikkuses alles peale Saksamaa kapituleerumist 1918, Punaarmee vдljatхrjumist 1919 ja Tartu rahu vдljakuulutamist 2. veebruaril 1920 On arutletud, millal algas meie iseseisvus juristid vдitsid, et 28. novembril 1917 15.nov – kui Maanхukogu vхttis vastu otsuse kхrgeima riigivхimu kohta ajaloolased, et 24.vebruaril 1918 – kui kuulutati vдlja iseseisvus. Vхitsid ajaloolased. 25. veebruaril loodi Ajutine Valitsus, peaministriks K. Pдts. Keskpдeval saabusid Tallinna saksa vдeosad ja sadamast lahkusid viimased vene vдed. Algas saksa okupatsioon koolides ja ametiasutustes saksa keel, rahvusvдeosad saadeti laiali, keelustati
poliitilised erakonnad, arreteeriti rahvuslaste tuumik. 11. novembril 1918 kirjutati alla vaherahule I Maailmasхda oli lхppenud. Tallinnas tuli samal pдeval kokku Ajutine Valitsus ja algas Eesti Kaitseliidu loomine. 15. novembril moodustasid eesti enamlased Petrogradis Ajutise revolutsioonikomitee, mille eesmдrgiks oli juhtida vхitlust nхukogude vхimu taaskehtestamise
eest Eestis. 20. novembril tuli Tallinnas taas kokku Maanхukogu. 21. novembril kuulutas see Ajutine Revolutsioonikomtee Ajutise Valitsuse vхimu kehtetuks. 28. novembril 1918 algas Vabadussхda Tartu rahuleping Eesti ja Vene vahel 2. veebruaril 1920 . 9.2 Eesti Vabariigi 1920 pхhiseadus 8. veebruaril 1919 otsustas
Maapдeva Vanematekogu kokku kutsuda Eesti Asutava Kogu ja 5 7. aprillil 1919 toimusidki valimised Eesti Asutavasse Kogusse. 120-st kohast said sotsid ESDTP 41, Tццerakond 30, Rahvuserakond 25, Maaliit 8, esseerid 7, Kristlik Rahvaerakond 5, Saksa Erakond 3, Vene Kodanikkude kogu 1kohta. Asutav Kogu kinnitas ametisse esimese Vabariigi Valitsuse eesotsas tццerakondlase
Otto Starndmanniga. Asutav Kogu vхttis 4. juunil 1919 vastu otsuse EV valitsemise korra kohta, mis pidi reguleerima kogu riiklikku elu kuni pхhiseaduse vastuvхtmiseni. Asutav Kogu hakkas vдlja tццtama pхhiseadust, tegutsedes ka seadusandliku organina. Euroopas olid levinud demokraatia ja vabaduse ideed. Ka meie PS tuli kьllalt demokraatlik. 15. juunil 1920 vхttis asutav Kogu vastu EV pхhiseaduse. PS jхustus 21. detsembril 1920. Selle PS kohaselt on Eesti parlamentaarse riigikorraga iseseisev demokraatlik vabariik, kus kхrgeim vхim kuulub rahvale, seadusandlikuks organiks on 100-kohaline proportsionaalselt valitav Riigikogu ning valitsusvхimu teostab Vabariigi Valitsus eesotsas riigivanemaga. Seda PS on hinnatud, kui vдga demokraatlikku PS-st ei olnud ainuisikulist riigipead – ддrmiselt parlamentaarne
vabariik Presidendi funktsioonid olid jaotatud Riigikogu esimehe ja Valitsuse juhi riigivanema vahel. 9.3 Pхhiseaduse kriis ja 1933 pхhiseadus Aga varsti hakkas see tekitama probleeme just riigivisiitidel nii Eestis kui vдlismaal. Hakkas tekkima Riigikogu vхim Valitsuse ьle, valitsused vahetusid tihti. See kхik hakkas parteisid tььtama, nad tahtsid alalhoidlikku
korda. suunas, et luua riigipea institutsioon. 1. dets. 1924 riigipццrdekatse nдitas vдga selgelt, et riigil peaks olema riigipea institutsioon. Aga need olid arad katsed, keegi ei tahtnud kaotada. 1920 lхpu majanduskriis teravdas poliitilisi sisepingeid. Tuli areenile uus poliitiline jхud Vabadussхdalaste
Liitude vapsid nдol. Algus oli see laialipillutatud liikumine, kuid koondus peagi ha hakkas 30-ndate algul etendama poliitilises elus tдhtsat osa. Selle liikumise sotsiaalne koosseis oli kirju ьhendas Vabadussхja veterane. Need Liidud lubasid endaga ьhineda ka teistel ja nii tekkis juurde palju pahempoolset elementi – lumpenit. Nad korraldasid vдga lдrmakaid rongkдike, oli oma ajaleht Vхitlus , kasutasid faрistlikku terminoloogiat. Eesti demokraatlikud jхud hakkasid sellesse liikumisse
suhtuma ettevaatlikult. See jхud tahtis kхrvalt tulla uue jхuna vхimule, sest oli olnud ju palju valitsuskriise, vanad poliitilised parteid asusid seda takistama. Nad pььdsid panna rahvahддletusele oma PS muutmise eelnхu. See oleks ainult vдheke olukorda muutnud, et oleks mitmeparteiline sьsteem. Riigikogu poolt esitatud PS muutmise eelnхu kukkus 1932 augustis rahvahддletusel lдbi sotsialistide ja vapside vastuolu tхttu. Riigikogu muutis 1932 valimisseadust ja diskrediteeris sellega ennast PS vastuvхtmiseks oleks olnud vajalik 30 valijaskonna osavхtt referendumist. Selle tulemusena kukkus 1933 juunis toimunud rahvahддletusel Riigikogu poolt esitatud PS eelnхu lдbi. Suvel tхusis sisepoliitiline pinge haripunkti, Valitsus kehtestas kaitseseisukorra. Nььd tuli panna vapside eelnхu rahvahддletusele.
See vхeti 14 15. oktoobril 1933 vastu 417 tuh. poolt- ja 157 tuh. vastuhддlega. See oli hinnang Eesti parteisьsteemidele ja parlamendile. Riigivхim oli liiga demokraatliku sьsteemiga ja ei suutnud juhtida igapдevaelu. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus PS riigipeaks rahva poolt 5. aastaks valitav riigivanem, kes vхib riigikogu laiali saata, panna seadustele veto ja anda ise seadusi dekreetidena.
Parlament oli vдhenenud 50-liikmeliseks. Tдidesaatev vхim valitsusel eesotsas peaministriga. Valitsus oli riigivanema juures ja selle nimetas vabastas riigivanem. Presidentaalne vabariik. Vormiliselt oli see 1920 PS muudatus, sisuliselt II PS. Algas ьleminekuajajдrk, mille sisse pidid mahtuma riigivanema ja Riigikogu valimised. 24. veebruaril 1934 seati riigivanema kandidaatidena ьles
K. Pдts, J. Laidoner, A. Rei, A. Larka. Kandidaatide ьlesseadmine nдitas, et vapsid saavad suure vхidu. 12. mдrtsil 1934 teostasid K. Pдts riigivanema ьlesannetes ja J. Laidoner sхjavдele tuginedes riigipццrde, kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord. Sellest teavitati riiki telegraafi teel. J. Laidoner nimetati kaitsevдgede ьlemjuhatajaks. Suleti vabadussхjalaste organisatsioonid, keelati poliitilised koosolekud, rongkдigud arreteeriti ьle 400
vabadussхjalase juhi. 15. mдrtsil kiitis Riigikogu valitsuse tegevuse heaks. 20. mдrtsil andis K. Pдts vдlja dekreedi, millega lьkkas riigivanema ja Riigikogu valimised kaitseseisukorra tхttu edasi. Kхik valimistega seotu toimingud tьhistati uutel valimistel tuleb esitada uued kandidaadid . Mitte kogu Riigikogu ei kiitnud heaks seda, mis jдrgnes kontroll ajakirjanduse ьle, jm. 7. sept. 1934 pikendas K. Pдts kaitseseisukorda 1 aasta vхrra. Septembris 1934 pidi Riigikogu kokku tulema korraliseks istungijдrguks, 1 pдev enne seda 28. sept kutsus K. Pдts kokku erakorralise istungijдrgu, et arutada riigi majanduslikku ja poliitilist olukorda. Kui selgus, et Riigikogu on valitsuse suhtes kriitiline, lхpetas K. Einbund Eenpalu siseministrina Riigikogu istungijдrgu. Jдrgmisel pдeval teatas Valitsus, et riigikogu sellises koosseisus enam kokku ei kutsuta parlamendi
tegevus lхpetati. Algas vaikiv olek Riigikogul sхnaхigust ei olnud, ajakirjandus kontrolli all sundmддrus perioodiliste trьkiste eeltsensuuri sisseseadmise kohta . 11. sept. 1935 pikendas K. Pдts kaitseseisukorda veel 1 aasta vхrra. 9.4 1937 pхhiseadus 20. septembril 1935 esitasid vabadussхjalased uue PS eelnхu, millega taheti piirata riigivanema volitusi.
Valitsus seda eelnхu rahvahддletusele ei lubanud. 7. detsembri 1935 arreteeris kaitsepolitsei Tallinnas vabadussхjalaste juhid. vapsid plaanisid relvastatud mдssu . Olukord oli keeruline, tuli leida lahendus. K. Pдts oma vana-aasta raadiokхnes 1935 tegi ettepaneku uue PS vдljatццtamiseks ja selleks valida uus Rahvuskogu. 23 25. veebruaril 1936 toimus rahvahддletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks.
Rahvas kiitis heaks – 3 4 oli poolt. Rahvuskogu ьlesanne oli parandada olemasolevat PS vхi tццtada vдlja uus PS. 30. okt. 1936 esitasid 4 endist riigivanemat J. Tхnisson, J. Teemant, A. Piip ja J. Kukk K. Pдtsile mдrgukirja, et Eesti riigi juhtimises on tugevad autoritaarsed tendentsid ja nхudsid tagasipццrdumist demokraatia juurde. 12 14.dets. 1936 toimusid valimised Rahvuskogu I kotta 80 liiget , valimisi boikoteeriti.
Rahvuskogu II koda 40 liiget moodustati ei valitud 15. jaan. 1937, selle koosseisus kutsekodade, kohalike omavalitsuste, kohtute, ьlikoolide esindajatest, 10 mддras K. Pдts. Selline Rahvuskogu tuli kokku 18. veebruaril 1937, I koja esimeheks valiti Jьri Uluots, II koja esimeheks Mihkel Pung. Otsustati mitte parandada PS, vaid tццtada vдlja uus, aluseks vхeti riigivanema poolt esitatud projekt. 20. juulil 1937 vхttis Rahvuskogu vastu uue PS, 3. sept. avaldati see Riigi Teatajas , jхustus 1. jaanuaril 1938. See oli vastandiks 1920 PS-sele. Rahvalt oli vхetud uute seaduste algatamise хigus, piiratud varasemaid kodanikuхigusi, tхstetud valijate vanusetsensust 20-lt eluaastalt 22-le. Riigipeaks 5. aastaks valitav president, tema kinnitab vabastab valitsuse, vхib saata parlamendi laiali,
omab veto- ja dekreediхigust. Seadusandlikku vхimu teostab 2-kojaline Riigikogu. Alamkoda – 80-liikmeline Riigivolikogu – valitakse rahva poolt isikuvalimiste sьsteemis. Ьlemkoja – Riiginхukogu- 40-st liikmest osa mддratakse presidendi poolt, osa valitakse esinduskogude poolt, osa kuulub parlamenti oma ametikohast tulenevalt. Tдidesaatev vхim on pandud valitsusele peaministriga eesotsas.
Riigivolikogu, Riiginхukogu ja Omavalitsuste esindajate kogu ьhiskoosolekul valiti Konstantin Pдts 24. aprillil 1938 219 poolt- ja 19 vastuhддlega Eesti vabariigi presidendiks. Vabariigi Valitsus selle PS jдrgi oli presidendi juures. Teatavatel juhtudel vхis president ise valitsuse istungeid juhtida, ministreid nimetas Valitsus ja president. President vхis aktiivselt sekkuda valitsuse tegevusse.
Loodi хiguskantsleri institutsioon, oli presidendi juures, kes nimetas vabastas erinevalt хiguskantsleri ьlesannetest praegu teostada jдrelvalvet хigustloovate aktide ьle, teostas ta tookord jдrelvalvet riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ьle . Seda Ps demokraatlikuks nimetada ei saa presidendi vхim vдga avar. See Ps sai funktsioneerida vдga vдhe aega – 25. augustil 1940 vхeti vastu eesti NSV konstitutsioon. 23. augustil 1939 kirjutati Moskvas alla
Vene-Saksa nn. Molotov-Ribbentropi paktile mittekallaletungileping, millega jaotati omavahel Ida-Euroopa . 28. septembril kirjutati Moskvas alla Eesti-Vene vastastikuse abistamise paktile vastastikune abi mхne kolmanda riigi kallaletungimise puhul, NSVL mььb Eestile relvi, Eesti annab baasid Saaremaal, Hiiumaa ja Paldiskis, kuhu tuleb 25 tuh. meest . 16. juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi, milles nхuti uue valitsuse moodustamist ja tuua sisse tдiendavad vдed. Eesti Valitsus pidas sхjalist vastupanu mхttetuks ja valitsus vхttis ultimaatumi vastu. 21. juunil 1940 hхivati Punaarmee toetuse Toompea loss ja tehti raadio kaudu teada valitsuse uus koosseis peaministriks luuletaja Johannes Vares-Barbarus, ministriteks haritlased ja tццlisliikumise tegelased. 14 15. juulil 1940 toimusid riigivolikogu valimised, kandidaadid ainult
Eesti Tццtava Rahva Liidust. 21 23.juulil 1940 toimus Riigivolikogu II koosseisu I istungijдrk, millel otsustati – kuulutada vдlja ENSV paluda ta vхtta vastu NSVL kuulutada kogu maa ja maavarad rahva omandiks natsionaliseerida pangad ja suurtццstusettevхtted asuda vдlja tццtama uut PS vabastada K. Pдts presidendi ametist ja nimetada presidendi kohusetдitjaks.
J. Vares. 6. augustil 1940 vхti ENSV vastu NSVL anneksioon oli teostunud. 1938 PS kaotas oma toime, kuigi juriidiliselt ta jдi jхusse ei tunnistatud kehtetuks Kliimanni jдrgi oli see PS niisugune akt, mis kehtib, aga toimida ei saa , oli juriidiliselt toimivusetu. EESTI VABARIIGI VALITSUSED aastatel 1918-1940 25.20.1918 Eesti Ajutine Valitsus, peaminister Konstantin Pдts,
1. 09.05.1919 peaminister Otto Strandman 2. 18.11.1919 peaminister Jaan Tхnisson 3. 30.06.1920 riigivanem Jaan Tхnisson, ministriteks rahvaerakondlased 4. 25.01.1921 riigivanem Konstantin Pдts, koalitsioonivalitsus 5. 21.11.1922 riigivanem Johann Kukk, spiiker K. Pдts, koalitsioonivalitsus 6. 02.08.1923 riigivanem Konstantin Pдts, koalitsioonivalitsus 7. 26.03.1924 riigivanem dr.
Friedrich Akel, vдhemusvalitsus 28 parlamendist 8. 16.12.1924 riigivanem Jьri Jaakson, seinast seina valitsus 9. 15.12.1925 riigivanem Jaan Teemant, koalitsioonivalitsus 10. 23.07.1926 riigivanem Jaan Teemant 11. 04.03.1927 riigivanem Jaan Teemant, koalitsioonivalitsus 12. 09.12.1927 riigivanem Jaan Tхnisson, koalitsioonivalitsus 13. 04.12.1928 riigivanem August Rei, koalitsioonivalitsus 14. 09.07.1929 riigivanem Otto Strandman 15. 12.02.1931 riigivanem Konstantin Pдts, koalitsioonivalitsus 16. 19.02.1932 riigivanem Jaan Teemant, ministriteks pхllumehed ja keskerakondlased 17. 19.07.1932 riigivanem Karl Einbund Kaarel Eenpalu 18. 01.11.1932 riigivanem
Konstantin Pдts, valis ise kabineti liikmed 19. 18.05.1933 riigivanem Jaan Tхnisson, ministriteks keskerakondlased ja asunikud 20. 21.10.1933 riigivanem Konstantin Pдts, ьleminekuajajдrgu erapooletu kabinet 21. 09.05.1938 peaminister Kaarel Eenpalu 22. 12.10.1939 peaminister Jьri Uluots, lahkumispalve 16.06.1940 1. 21.06.1940 peaminister Johannes Vares-Barbarus, Rahvavalitsus RIIGIKOGU aastatel 1918-1940,
PS vastuvхtmine Asutava Kogu valimised 21 22.01.1918, 120 kohta, enamlased ei saa enamust 35 , katkestasid valimised Asutava Kogu valimised 05 07.04.1919, 120 kohast – ESDTP 41, Tццerakond 30, Rahvaerakond 25, Maaliit 8, esseerid 7, Kristlik Rahvaerakond 5, Saksa Erakond 3 ja Vene Kodanikkude Kogu 1 kohta. I istung 23.04.1919, parlamendi esimees
August Rei. Viimane istung 20.12.1920 27 29.11.1920 Riigikogu I koosseisu valimised Tццerakond 22, Pхllumeeste Kogud 21 ja ESDTP 18 kohaga 100 kohta . Parlamendi I istung 04.01.1920, parlamendi esimees Johan Kukk tццerakondlane . 21.12.1920 hakkas kehtima PS. 05 07.05.1923 Riigikogu
II koosseisu valimised Pхllumeeste Kogus 23, sotsialistid 15, tццerakondlased 12, enamlased 10 hддlt Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Rahvuslik Vabameelsete Partei moodustasid parlamendis Demokraatliku Liidu. Parlamendi I istung 04.01.1921, parlamendi esimees Ants Piip tццerakondlane . 15 17.05.1926 Riigikogu III koosseisu valimised sotsialistid 24, Pхllumeeste Kogud 23, Asunike Koondis 14 kohta. Parlamendi I istung 22.06.1926, parlamendi esimees Karl Einbund kogupхllumees . 11 13.05.1930 Riigikogu IV koosseisu valimised ESTP 25 kohta, Pхllumeeste Kogu 24 kohta. Parlamendi I istung 02.07.1930, parlamendi esimees
Karl Einbund. 24.01. 1934 hakkas kehtima II PS. 21 23.05.1932 Riigikogu V koosseisu valimised rahvas valimistel passiivne pхllumehed 42, keskerakondlased 23, sotsialistid 22 kohta. Parlamendi I istung 20.06.1932, esimees Karl Einbund. 28.09.1934 valiti parlamendi esimeheks Rudolf Pennu asunik . 01.01.1938 jхustus III PS. 24 25.02.1938
Riigivolikogu valimised Rahvarinne 65 kohta. Riigikogu I istung 21.04.1938, Riigivolikogu esimees Jьri Uluots, Riiginхukogu esimees Mihkel Pung. 24. 04. 1938 valiti presidendiks Konstantin Pдts 219 poolt- ja 19 vastuhддlega. Vares-Barbaruse Valitsus saatis Riigikogu laiali 05.06.1940. 25.08.1940 vхtab
Riigivolikogu vastu Eesti NSV konstitutsiooni. punktides 9.1-9.4 on nurksulgused kasutatud kuupдevade tдpsustamiseks Sulev Vahtre koostatud EESTI AJALUGU. KRONOLOOGIA. Tln. Olion 1994 NB! 10 14. juuni 1988 ццlaulupeod Tallinnas 16. nov. 1988 ENSV ЬN vхtab vastu deklaratsiooni Eesti NSV suverддnsusest NSV Liidu lagunemise algus.
18. jaan. 1989 keeleseadus 30. mдrts 1990 ENSV ЬN otsus Eesti riiklikust staatusest ьleminekuperiood EV 8. mai 1990 taaskehtestatakse nimetus Eesti Vabariik 20. aug. 1991 EV Ьlemnхukogu koos Eesti Komitee juhtidega vхtab vastu otsuse Eesti iseseisvusest 20. juuni 1992 kдibele tuleb Eesti kroon 5. okt. 1992 Riigikogu alustab tegevust esimeheks
Ь. Nugis, asetдitjad T. Kelam ja E. Savisaar 5. okt. 1992 L. Meri on valitud EV presidendiks. EESTI VABARIIGI 1992 PХHISEADUS 10.1 Pхhiseaduse Assamblee. Pхhiseaduse ettevalmistamine, vastuvхtmine ja rakendamine. Pхhiseaduse ьldiseloomustus. Pхhiseaduse muutmine. Eesti tee uue PS poole algas 20. augustil 1991, mil EV Ьlemnхukogu koos Eesti Kodanike Komitee juhtidega vхttis vastu otsuse Eesti iseseisvusest ja Pхhiseadusliku Assamblee moodustamisest pariteetsetel alustel PS vдljatццtamiseks. Eesti Komitee oli eesti хigusjдrgseid kodanikke esindav ja tegutses aktiivselt 1988-91. Juriidiliselt oli EV Ьlemnхukogu kхrgeimaks riigiorganiks, aga eesti Komiteel oli rahva hulgas suur mхju. Komitee arvas, et peab takistama
Ьlemnхukogu kiiresti vastu vхtmast PS, sest see poleks siis seaduslik – Ьlemnхukogu liikmed ei olnud Eesti хigusjдrgsed kodanikud. Kuni 20. augustini oli Ьlemnхukogu ja Komitee vahel palju rivaalitsemist. Programm kui tццtatakse vдlja PS ja Riigikogu saab valitud, kaotavad nii Ьlemnхukogu kui ka Komitee oma jхu ja vхim lдheb legitiimse parlamendi kдtte.
Pхhiseaduslik Assamblee alustas tццd 13. septembril 1991, esimeheks valiti T. Anton, asetдitjateks L. Vahtre ja Ь. Uluots. Tццtati 1 pдev nдdalas Riigikogu istungitesaalis. Milline PS eelnхu vхtta aluseks? 1. projekt Talviku-Kaljuvee oma, ilmus ajakirjanduses, 2. projekt justiitsminister J. Raidla juhtimisel grupp juriste ja хigusteadlasi,
3. projekt grupp isikuid, keda juhtis J. Adams, 4. projekt хigusteadlane A. Leps, 5. projekt K. Kuldnokk, 6. kontseptsioon I. Grдzin. Kasutati kogu seda materjali. Pхhikonkurendid olid Raidla ja Adams. Vхitis Adamsi projekt emotsionaalsetel pхhjustel. Aga Raidla oma oli terviklikum, selles ei sobinud see, et valiti president otsevalimistel.
Assamblee tццtas pingeliselt. Eelnхu lдbis 3 lugemist. Mхnede puhul kasutati teiste eelnхude elemente. 21. detsembril 1991 avaldati PS eelnхu, samal pдeval lakkas olemast NSVL. 12. veebruaril 1992 anti eelnхu Ьlemnхukogule ьle. Ьlemnхukogu tegi ettepaneku eelnхu veel tдiendavalt lдbi tццtada. Aprillis anti eelnхu ьmbertццtatud variant Ьlemnхukogule. Pхhiseaduslik assamblee lхpetas tegevuse 10. aprillil 1992. Ьlemnхukogu jдi rahule, otsustai panna rahvahддletusele. 28. juunil 1992 vхeti uus PS suure hддlteenamusega vastu osales 66,38 valijatest, nendest poolthддli 91,2 . Nii sai Eesti vabariik endale IV pхhiseaduse. 10.2 Eesti Vabariik 1992 pхhiseaduse jдrgi PS Ьldsдtted
On kirjutatud PS mitte kingitud , koosneb 1 хigusaktist. PS rakendamineKoos PS vхeti vastu PS rakendusseadus. Oli vajalik selleks, et ьle minna seniselt nхukogude хigussьsteemilt ja seadusandluselt iseseisva riigi хigussьsteemile ja seadusandlusele. Selle seaduse 1 mддras, et PS jхustub rahvahддletusel vastuvхtmisele jдrgnevast pдevast 29. juunist 1992.
Sellest pдevast keeruline olukord uus PS kehtis, selle alusel peavad tegutsema riigiorganid ja seadused peavad olevas PS vastavuses. Praktikas oli see vхimatu. Asutused olid ju nхukogudeaegsed, kuigi neis oli tehtud juba palju muudatusi. Vдga keeruline oli lugu хigusega. Selle ьmber oli juba Assamblees palju vaidlusi. 2 sдtestab, et kдesoleval ajal
EV toimivad хigusaktid kehtivad pдrast PS jхustumist niivхrd, kuivхrd need ei ole vastuolus PS, vхi PS rakendamise seadusega ja seni, kuni need tьhistatakse vхi viiakse PS tдielikku vastavusse . Ei saa ju kogu seadusandlust korraga muuta. Kui kuulutada kхik korraga kehtetuks, tuleb anarhia. Juristid olid nхus selle esimese poolega, aga mitte teisega.
Poliitikute arvamus jдi peale ja kompromissiks lisati 2 lg vaidluse korral хigusakti vastavusest PS-ele otsustab kьsimuse Riigikohus. Selle sдtte tulemusena muutus PS amorfseks palju хhku. Kuipalju kehtib, kuipalju peab tдitma? lahendust raske leida. Kardeti, et see ьleminekuprotsess venib pikaks. PS rakendamise seaduses tehti mццndusi PS-ega – erandid – valitava Riigikogu kooseisu volitused kestavad 3 aastat PS – 4a presidendi volituste tдhtaeg 4 aastat PS – 5a otsustati, et I president valitakse ьheaegselt Riigikogu valimistega ьldistel, ьhetaolistel ja otsestel valimistel salajase hддletamise teel. Kui ьkski kandidaat ei saa absoluutset hддlteenamust ьle poole , valib Riigikogu2 enim hддli saanu vahel 10 pдeva jooksul, arvates Riigikogu kokkuastumisest. Presidendivalimistel 20. septembril 1992 oli kandidaate 4
Lagle Parek, Rein Taagepera, Arnold Rььtel ja Lennart Meri. Ьkski ei saanud hддlteenamust. 5. oktoobril 1992 alustas Riigikogu tegevust. Valimiste II voorus sai L. Meri 59 ja A. Rььtel 31 hддlt, 11 sedelit loeti rikutuks. Presidendiks valiti Lennart Meri. 7. oktoobril vхtab Riigikogu vastu deklaratsiooni pхhiseadusliku riigikorra taastamisest.
Taastatud riigikord kuulutatakse identseks 1918-40 eksisteerinud Eesti Vabariigiga. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi ьlesannetes H. Mark teatas eksiilvalitsuse tegevuse lхpetamisest. 5 ametnikud PS jхustumine ei too iseenesest kaasa seniste riigiorganite tццsuhte lхpetamist. Ьlemnхukogu polt ametisse nimetatud riigikontrolцri,
Eesti Panga presidendi, Riigikohtu esimehe ja Riigikogu liikmete volitused kestavad nende ametissenimetamise tдhtaja lхpuni. 6 kuni 31. dets. 2000 peavad kandideerijad andma sььmevande. 8 rahval on хigus rahvaalgatuse korras PS vastuvхtmisele jдrgneva 3. aasta jooksul PS muutmiseks 10 tuhat allkirja. Selle rakenduseseaduse toel PS juurdub meie ellu. 10.2 Eesti Vabariik 1992 pхhiseaduse jдrgi
PS ьldsдtted PS preambula annab toe seob PS ja Eesti Vabariigi tema praegusel kujul 1918 Eesti Vabariigiga. Nдitab otsest хiguslikku seost. EV on rajatud vabadusele, хiglusele ja хigusele pььdleme хigusriigi poole. EV eesmдrk ja ьlesanded kaitseks sisemisele vдlisele rahule, edu, rahvuse ja rahvuskultuuri sдilumine lдbi aja. Seob praeguse PS 1938 PS-ega praegune PS on vastu vхetud 1938 PS 1 alusel . 1. peatьkk mддrab riigivalitsemise vabariik ja riikliku korralduse vormi unitaarriik , poliitilise reюiimi demokraatlik , kхrgeima vхimu kandja rahvas 56 , teostab riigivхimu oma hддleхiguslike kodanike kaudu. 2 rхhutatakse EV territooriumi terviklikust ja jagamatust. Ida-Virumaa intrid tahtsid teha autonoomset ьksust, aga PS ьtleb, et meil on territoorium jagamatu, ei ole autonoomiaid.
3 rхhutab seaduslikkuse pхhimхtet ja Eesti seotust maailma teiste riikide хigusloomega. 16. novembril 1988 ENSV PS muudatus – deklaratsioon Eesti suverддnsusest. Hiljem hakati seda sьndmust pidama NSVL lagunemise alguseks. 4 vхimude lahusus president peab tasakaalustama seadusandlikku, tдidesaatvat vхimu, ta ei ole 4-s institutsioon. 5 profьlaktilise iseloomuga.
6,7 eesti keel 52 , riigivдrvid. Meil ei ole viidet hьmnile. Ддrmuslikult parlamentaarne PS. IX loeng 22. oktoober PХHIХIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED EESTI VABARIIGI PХHISEADUSES 11.1 Pхhiхiguste, vabaduste ja kohustuste sдtestamine EV pхhiseaduses. Nende liigitus. Хigused, vabadused ja kohustused
EV kodanikul, vдlisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. ISESEISEV TЦЦ Pхhiseaduslikud хigused, vabadused ja kohustused liigitatakse PS loetletud pхhiхigused, vabadused ja kohustused on vхrdselt nii eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel vдlisriikide kodanikel ja kodakonduseta isikutel. isiklikud igal lapsel, kelle vanematest ьks on Eesti kodanik, on хigus Eesti kodakondsusele sьnnilt sellele, kes on alaealisena kaotanud
Eesti kodakondsuse, on хigus selle taastamisele хigus pццrduda oma хiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse хigus elule kellegi au ja head nime ei tohi teotada kedagi ei tohi piinata, julmalt vхi vддrikust alandavalt kohelda ega karistada ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele хigus vabale eneseteostusele oma vabaduste ja хiguste kasutamisel ning kohustuste tдitmisel peab austama ja arvestama teiste inimeste хigusi ja vabadusi ning jдrgima seadust хigus vabadusele ja isikupuutumatusele alus arestiks vхi kinnipidamiseks peab olema seaduses kelletki ei vхi vхtta vabadust ьksnes sellel pхhjusel, et ta ei ole suuteline tдitma mingit lepingulist kohustust igaьhelt, kellelt on vхetud vabadus, teatatakse talle arusaadaval viisil kinnipidamise pхhjused хigus valida kaitsjat ьle 48 tunni ilma kohtu loata ei tohi vahi all pidada ei tohi pidada kuriteos sььdiolevaks enne sььdimхistavat kohtuotsust inimene ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma sььtust tхendama ei tohi sundida tunnistama iseenda vхi oma
lдhedaste vastu sama kuriteo eest ei saa teist korda kohtu alla anda kellelegi ei tohi mхista raskemat karistust kui see, mida vхinuks talle mхista хiguserikkumise toimepanemise ajal – vхimaluse korral rakendada kergemat karistust kedagi ei saa viia ilma tema soovita teise kohtu alluvusse igaьhel on хigus viibida oma kohtuasja arutamise juures igaьhel on хigus kohtuotsuse peale kaevata edasi kхrgemalseisvale kohtule хigus ьkskхik kelle poolt хigusevastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hьvitamisele perekonna-
ja eraelu puutumatus perekond on riigi kaitse all abikaasade vхrdхiguslikkus vanemate хigus ja kohustus kasvatada oma lapsi omand on puutumatu ja vхrdselt kaitstud omandit vхib omaniku nхusolekuta vххrandada ainult seaduses sдtestatud juhtudel ja korras ьldistes huvides хiglase ja kohese hьvituse eest хigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja kдsutada omandit ei tohi kasutada ьldiste huvide vastaselt pдrimisхigus on tagatud kodu puutumatus eluruumi, valdusesse ja tццkohta vхib tungida ja neid lдbi otsida vaid seadusega
sдtestatud juhtudel ja korras ning kuriteo дrahoidmiseks хigus vabalt liikuda ja valida elukohta teadus, kunst ja nende хpetused on vabad autoril on vххrandamatu хigus oma loomingule posti, telegraafi, telefoni vхi muul ьldkasutataval teel edastatavate sхnumite saladus хigus sдilitada oma rahvuskuuluvus vдhemusrahvustel on хigus luua omavalitsusasutusi vдhemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses sдtestatud korras ja tingimustel poliitilised kхik on seaduse ees vхrdsed kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavдrvuse, soo, keele, pдritolu, usutunnistuse, poliitiliste vхi muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi tхttu vдgivalla ja diskrimineerimise хhutamine on seadusega keelatud ja karistatav veendumuste pдrast ei tohi kelleltki vхtta Eesti kodakondsust хigus riigi ja seaduse kaitsele seadus kaitseb riigi omavoli eest Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka vдlisriikides valimisхigus tццtajate liitudesse ja ьhingutesse kuulumise vabadus koonduda mittetulundusьhingttesse ja nende liitudesse keelatud on ьhingud,
liidud ja erakonnad, kelle eesmдrgid on suunatud Eesti pхhiseadusliku korra vastu хigus saada vabalt kasutatavat informatsiooni хigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud infot sхnas, trьkis, pildis vхi muul viisil seda хigust vхib piirata avaliku korra, kхlbluse, teiste inimeste хiguste ja vabaduste, tervise, au, hea nime, perekonna- ja eraelu kaitseks tsensuuri ei ole хigus jддda truuks oma veendumustele veendumuste pдrast ei saa vхtta хiguslikule vastutusele ilma eelneva loata хigus rahumeelselt
koguneda ja koosolekuid pidada usu- ja mхttevabadus kuulumine kirikutesse ja usuьhingutesse on vaba riigikirikut ei ole oma tegevusega ei tohi kahjustada avalikku korda, tervist ega kхlblust хigus lahkuda Eestist ьhtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist vдlja saata ega takistada Eestisse asumast igal eestlasel on хigus asuda Eestis sьdametunnistuse vabadus хigus pццrduda avalduste ja mдrgukirjadega riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste poole riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste
asjaajamiskeel on eesti keel хigus pццrduda nende poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid paikkondades, kus vдhemalt pooled pьsielanikest on vдhemusrahvusest, on igaьhel хigus dsaada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid selle vдhemusrahvuse keeles kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul хigus osutada pхhiseadusliku korra vдgivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. sotsiaal-majanduslikud хigus kollektiivsele tegevusele oma huvide kaitseks – tццtingimused on riigi kontrolli all – tццtajate ja tццandjate ьhingud ja liiidud vхivad oma хiguste ja seaduslike huvide eest seista vahen-ditega, mida seadus ei keela – streigiхiguse sдtestab seadus – tццvaidluste lahendamise korra sдtestab seadus individuaalne хigus tццle – хigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja tццkohta ei tohi sundida tema tahte vastaselt tццle vхi teenistusse v.a. kaitsevдetee-nistus – riik korraldab kutseхpet ja abistab tццotsijaid – хigus tegeleda ettevхtlusega ning koonduda tulundusьhingutesse ja
-liitudesse – ametikohad riigiasutuste ja kohali-kes omavalitsustes tдidetakse Eesti kodanikega seaduse alusel, korras хigused sotsiaalsfддris – хigus haridusele, хigus saada eestikeelset хpetust – хigus tervisele, tervise kaitse – хigus riigi abile vanaduse, tцц-vхimetuse, toitjakaotuse ja puudu-se korral – riik soosib vabatahtlikku ja oma-valitsuse hoolekannet – lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohaliku oma-valituse erilise hoole all
Pхhiseaduslikud kohustused on kohustatud sддstama elu- ja looduskeskkonda ning hьvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud olla ustav pхhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseivust vanematel on хigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajajate liikmete eest Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud jдrgima
Eesti pхhiseaduslikku korda Eesti kodanikud on kohustatud osa vхtma riigikaitsest seaduse sдtestatud korras ja alustele Igaьks peab oma хiguste ja kohustuste tдitmisel austama ja arvestama teiste inimeste хigusi ja vabadusi ning jдrgima seadust. 11.2 Kodakondsus. Vдlismaalaste хiguslik seisund EV-s. Kodakondsus niisugune inimese suhe riigiga, mis seob inimese хiguslikult selle riigi kьlge pьsiva suhtega. Oli 80-date lхpus 1987 teravalt pдevakorras. Kandus Eesti poliitilisest elust ьle teistesse NSVL osadesse, muutus ka seal oluliseks. 1988. hakati lдbi viima ьleliidulist referendiumit uue pхhiseaduse vastuvхtmiseks. See oli liiduvabariikide vaenulik. Hakati taotlema, et Eesti vхtab vastu oma kodakondsusseaduse. NSVL poliitilised organid olid selle vastu. B. Kravtsov NSVL justiitsminister avaldas artikli las iga liiduvabariik vхtab enda oma vastu, siis
ьldistame. Selle eest sai oma kohalt lahti. Peab tulema ьleliiduline ьhtne kodakondsus, kхik saavad kхikjal valida. Meil kehtis 1938 kodakondsusseadus ja esimene mхte oli panna see taaskehtima. Tutvudes aga sellega sai selgeks, et see oli naistevaenulik oli seotud isa liiniga ja liiga demokraatlik kхik Eestis viibivad elanikud on kodanikud . Lahendus tuli sel teel, et vхeti vastu kodakondsusseaduse rakendamise otsus 26.02.1992. Rakendamise otsus oli ьle 2 lk sellega muudeti 1938 seaduse mitut sдtet.
Enne seda EV Ьlemnхukogu 06.11. 1991 otsus EV kodakondsuse kohta . 1992 jхustus 1938 kodakondsusseadus, selle seaduse jдrgi kodakondsus omandatakse sьnniga vхi saadakse naturalisatsiooniga. Tingimused, et saada Eesti kodanikuks 1. isik peab olema vдhemalt 18-a. nooremana peab olema vanemate nхusolek 2. peab olema alaliselt Eestis elanud vдhemalt 2 aastat enne avalduse esitamise pдeva ja 1 aasta peale avalduse esitamist 3.
peab tundma eesti keelt. Eesti 1938 kodakondsusseadust peeti kogu Euroopas liialt leebeks. 1938 kodakondsusseaduse ja 1992 rakendamise otsuse alusel elati Eestis kuni 1995 jaanuarini, siis vхeti vastu uus kodakondsusseadus, mis kehtib tдnapдevani. Sellele seadusele on vдhe tehtud muudatusi ja tдiendusi. Praegune seadus vдlistab kategooriliselt nn topeltkodakondsuse. 1995 kodakondsusseaduse jдrgi kodakondsus 1. omandatakse sьnniga 2. saadakse naturalisatsiooni korras 3. taastatakse, kes selle on kaotanud alaealisena Kodakondsus kaotatakse 1. kodakondsusest vabastamise teel 2. kodakondsuse дravхtmise teel 3. mхne muu riigi kodakondsuse vastuvхtmisega. 1. SьnnigaEt vдltida topeltkodakondsust tekkimist kehtestati, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele sьnniga omandab ka mхne muu kodakondsuse, peab 18.a. saamisel 3 aasta jooksul ьhest
kodakondsusest loobuma. Eesti kodakondsuse omandamist sьnniga reguleeriti selliselt, et Eesti kodakondsuse omandab laps, kelle sьndides vдhemalt 1 tema vanematest oli Eesti kodakondsuses pдrast isa surma sьndinud laps, kelle isa oli surmahetkel Eesti kodakondsuses Eestist leitud laps. Kellegilt ei tohi дra vхtta sьnniga omandatud Eesti kodakondsust. 2. Naturalisatsiooni korrasVдlismaalane, kes soovib
Eesti kodakondsust, peab olema vдhemalt 15 aastane, olema viibinud alalise elamisloa alusel Eestis vдhemalt 5 aastat enne avalduse esitamist ja 1 aasta pдrast avalduse esitamist, oskama eesti keelt vastavalt kodakondsuse seaduste nхuetele, tundma EV PS-st ja kodakondsusseadust vastavalt selle nхuetele, omama legaalset sissetulekut, mis tagab tema ja tema ьlalpeetavate дraelamise, olema lojaalne Eesti riigile, andma ustavusvande.
Legaalse pьsiva sissetuleku all mхeldakse tццtasu, ka дritegevusest vхi omandist saadav tulu, stipendium, pension, riiklikud toetused, tццtu abiraha, lastetoetus ja ьlalpidamine Eestis legiaalselt pьsivat sissetulekut omavalt perekonnaliikmelt. Nхuded eesti keele osas kuuldu mхistmine kхnelemine loetu mхistmine kirjutamine ametlik avaldus , teadaanne, ohu ja hoiatusteated, uudised, sьndmuste kirjeldused, nдhtuste seletused. vestlus, jutustus, kьsimuste, seletuste, oletuste ja kдskude esitamine, arvamuse avaldamine, soovide vдljendamine. ametlik avaldus ja teadanne, uudis, nдidisvorm, ajakirjanduslik artikkel, sхnum, kataloog, kasutusjuhend, liiklusteade, sьndmuste kirjeldus, kьsitlus, protokoll, eeskiri. avaldus, volitus, seletuskiri, elulookirjeldus, ankeet, elukondlik blanket, testi tдitmine. Keeleoskust hinnatakse eksamil. Eksami sooritanule antakse tunnistus. Eksamit ei pea sooritama isik, kes eesti keeles on omandanud
pхhi kesk- vхi kхrghariduse. Nхuded PS ja kodakondsusseaduse tundmisel Isik peab tundma – Eesti riigikorra pхhialuseid on sдtestatud PS 1 ja 3 – igaьhe pхhiхigusi, vabadusi ja kohustusi on sдtestatud PS II peatьkis – Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi ja kohtu pдdevust vastavalt PS-le – Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja
kaotamise tingimusi ja korda vastavalt kodakondsusseadusele. Teadmisi kontrollitakse eksamil ja peale eksamit antakse tunnistus. Kodakondsus vхidakse anda ka eriliste teenete eest, kusjuures sellelt isikult ei nхuta paiksustsensust, keeleoskust, PS tundmist. Tingimuseks on, et see isik viibib pьsivalt Eestis ja tal on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees.
Nendeks teeneteks loetakse saavutusi teaduse, spordi jm. alal, mis on tхstnud Eesti rahvusvahelist mainet. Enne kodakondsusseadust ei olnud arvulisi piiranguid. Enamasti riigiaparaadi tццtajad vt. RTL . Seadus aga hakkas piirama. Kхigepealt oli aastas 5 isikut, nььd 10. Avaldatakse ka ministri nimi, kes taotles antud isikule kodakondsust ja pхhjendus. 3. Kodakondsuse taastamine ei ole vaja pхhjalikku elulookirjeldust.
1. Eesti kodakondsuse kaotamine selleks on vдhe vхimalusi – kodakondsusest vabastamisega – Eesti kodakondsuse дravхtmisega – mхne muu riigi kodakondsuse vastuvхtmisega. 2. Eesti kodakondsuse дravхtmine toimub Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes – Eesti riigi kodanikuna on astunud vдlisriigi riigi- vхi sхjavдe teenistusse ilma Vabariigi Valitsuse loata kes on astunud vдlisriigi luure vхi julgeoleku teenistusse vхi relvi valdavasse ja korraldatud vхi sхjalisi harjutusi harrastavasse vдlisriigi organisatsiooni kes on vдgivaldsel teel pььdnud muuta Eesti pхhiseaduslikku korda kes on saanud vхi taastanud Eesti kodakondsust teadlikult esitanud valeandmete alusel vхi tegelike andmete varjamisega kes on mхne muu riigi kodakonduses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. Дra vхtta ei saa kodakondsust sьnniga omandatud, veendumuste pдrast.
Praegu on probleem nende laste osas, kes Eestis sьndinud, aga vanemad ei ole kodakondsuega. Neid on umbes 6 000 last. Lapse Хiguste Konvensioon igal lapsel on хigus kodakondsusele. Lisaks kodanikele elab Eestis suur hulk inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud. Vдlismaalaste seadus vastu vхetud 08.07.1993 nim. kхiki vдlismaalasteks nii teiste riikide kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid . Eestis viibiv vдlismaalane on kohustatud jдrgima
Eesti pхhiseaduslikku korda ja tдitma хigusakte. Ьldjuhul tagatakse talle Eesti kodanikuga vхrdsed хigused. Eesti piirab oma sisserдnde suurust. Nende piirarv aastas ei tohi ьletada 0,05 Eesti alalisest elanikonnast. Konkreetse piirarvu mддrab EV Valitsus igal aastal. Igal eestlasel on хigus asuda Eestisse vдljaspool piirarvu.
Vдlismaalane saabub Eestisse ja elab Eestis kas – viisa vхi – elamisloa alusel. Nende tдhtaja lхppemisel vхi tьhistamisel on vдlismaalane kohustatud lahkuma. Need dokumendid saab vдlisesindusest. Vдlismaalasele vхib anda tццloa kindlaksmддratud tццandja juures tдhtajaga kuni 5 aastat tццandja taotlusel. Tццlepingu lхppemisel kaotab tццluba kehtivuse, kui ei sхlmita uut tццlepingut teise tццandja juures luba tuleb siis asendada .
Vдlismaalane, kellel on alaline elamisluba, tццluba ei vaja. Ebaseaduslikult Eestis viibiv vдlismaalane saadetakse vдlja sinna riiki, kust ta tulnud oli. On ka neid, keda pole kuhuga vдlja saata, sest on meil vдga kaua elanud. X loeng 12. november Ilmus K. Meruski ja R. Naritsa Eesti konstitutsiooniхigusest Lugeda lk. 54-121, 138-148, 160-189. 11.3 Rahvas vхimu teostajana III pt . EV-s on PS-se jдrgi kхrgema vхimu kandja rahvas ja seda konkretiseerib PS III peatьkk. 56 on 1 jдtk. Rahva vхim teostub praegu 2 vormis 1. Riigikogu valimisega, 2. rahvahддletusega. 1933. PS oli lisaks – rahvaalgatuse хigus. 1938 PS – Riigivanema valimisхigus kohalike omavalitsuste esinduskogude valimine. 57 mддrab дra hддleхiguslike kodanike ringi, selle jдrgi on hддleхiguslik isik – kes on 18 aastat vana
kes ei ole kohtu poolt tunnistatud teovхimetuks. 58 sдtestab normi, mille kohaselt vхib piirata hддletusхiguslikust nende osas, kes on kohtu poolt sььdi mхistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohas eelvangas olijatel ei saa piirata Patarei vanglas . III peatьkk ei tee vahet, kas on tegemist passiivse vхi aktiivse valimisхigusega. Teatud ametisse vхib valida kхrgema vanuse jдrgi – riigitццle 21 aasta vanuselt presidendiks 40 aasta vanuselt. Riigikogu valimise seadus sдtestab, et valimiste pдeval peab olema vдhemalt 18 aastane.
Rahvas teostab kхrgeimat vхimu rahvahддletusega, selle korra sдtestab rahvahддletuse seadus 18.05.1994, RT I 1994,41,659. Vastavalt PS 106 ei vхi rahvahддletusele panna – eelarve, laenude, maksude, riigi rahaliste kohustuste kьsimusi vдlislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise kьsimusi riigikaitse kьsimusi, erakorralist seisukorra kehtimise ja lхpetamise kьsimusi. Piirangud rahvahддletusele – ei tohi algatada ega korraldada sхjaseisukorra ja erakorralise seisukorra
ajal – ei tohi mддrata ajavahemikul, mil Riigikogu korraliste valimisteni on jддnud vдhem kui 3 kuud – kui Vabariigi President on vдlja kuulutanud erakorralised valimised – kui Riigikogu antud koosseisu volitused on lхppenud. Rahvahддletusest vхtavad osa 18. aastased teovхimelised hддleхiguslikud kodanikud reeglid samad kui Riigikogu valimistel . EV KХRGEMAD RIIGIVХIMU- JA VALITSEMISORGANID 12.1 Riigikogu seadusandliku vхimu organina. Koosseis, struktuur, pдdevus. Riigikogu liige. Riigikogu koosseis Vastavalt PS 59 kuulub seadusandlik vхim Riigikogule. Mitte ainult! PS 78 jдrgi teostab seadusandlikku funktsiooni President seadlusandlusхigusega ja PS 87 jдrgi teostab seadusandlikku funktsiooni Vabariigi Valitsus mддrusandlusхigusega. Mддrusandlusхigus on allutatud seadusandlusele formaalses tдhenduses
. 60 Riigikogul on 101 liiget, 1-kojaline. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse pхhimхtte alusel. Valimised on ьldised, ьhetaolised, otsesed. Hддletamine on salajane. Kandideerida saab vдhemalt 21. aastane. Valimised iga 4 aasta jдrel, toimuvad mдrtsikuu esimesel pьhapдeval 1999 uued valimised . Riigikogu struktuuri mддrab kindlaks Riigikogu kodukorra seadus juhtorgan tццd korraldav organ on
Riigikogu 3-liikmeline juhatus esimees ja 2 aseesimeest . Nii esimees kui ka aseesimehed valitakse igal aastal Riigikogu liikmete endi poolt ja endi hulgast USA-s juhib asepresident . Valitakse eraldi esimees ja aseesimehed. Esimehe valimisel osutub vхitjaks see kandidaat, kes saab kхige rohkem poolthддli. Siis valitakse aseesimehed enim hддli saanu saab
I aseesimeheks, vдhem hддli saanu II aseesimeheks. Praegu Toomas Savi, Tunne Kelam, Ants Kддrma. Riigikogu allorganid on – esimees 2 aseesimeest komisjonid. Fraktsioon ei ole allorgan, sest ta ei saa esindada Riigikogu vхi tegutseda tema eest. Riigikogu juhatuse ьlesanded – korraldab Riigikogu tццd korraldab Riigikogu esindamist jaotab kohad alatistes komisjonides, kinnitab nende koosseisud
registreerib fraktsioonid koostab tдiskogu tццnдdala tццplaanid mддrab juhtivkomisjone eelnхude menetlemiseks jдlgib, et esitatud eelnхud vastaksid kehtestatud nхuetele mддrab Riigikogu liikmete puhkuse mддrab kindlaks Riigikogu Kantselei srtuktuuri, ametipalkade piirmддrad. Riigikogu juhatus vхtab vastu otsuseid konsensuse alusel kхik kohalolijad peavad olema nхus. Kui konsensust ei saavutata, vхib panna kьsimuse arutamisele pдevakorravдliselt Riigikogu tдiskogus. Juhatuse koosolekust vхivad osa vхtta – Riigikogu liikmed teised isikud, keda sinna on kutsutud N Riigikogu Kantselei tццtajad. Alalised komisjonidAlaliste komisjonide loetelu on toodud Riigikogu kodukorra seaduses. 10 komisjoni 1. keskkonnakomisjon 2. kultuurikomisjon 3. maaelukomisjon 4. majanduskomisjon 5. pхhiseaduskomisjon 6. rahanduskomisjon 7. riigikaitsekomisjon 8. sotsiaalkomisjon 9.
vдliskomisjon 10. хiguskomisjon. Riigikogu vхib moodustada – ajutisi komisjone erikomisjone, mддrates nende koosseisu, volituse ulatuse ja kestvuse. Iga Riigikogu liige kuulub 1 komisjoni ja fraktsiooni otsusel vхib olla asendusliige teises komisjonis. Riigikogu esimees ja aseesimehed komisjonidesse ei kuulu. Riigikogu juhatus jaotab komisjoni kohad fraktsioonide vahel lдhtudes prortsionaalsuse pхhimхttest
suurematele rohkem . Fraktsioonis vхib olla kuni 6 liiget, seega iga fraktsioon igas komisjonis ei ole esindatud. Arvestatakse fraktsiooni taotlusi. Fraktsioonidesse mittekuuluva liikme praegu ca 20 liiget kuulumise komisjoni otsustab Riigikogu juhatus, lдhtudes liikme soovist ja tццkorralduse otstarbest. Igal alalisel komisjonil on esimees ja aseesimees, kes valitakse komisjoni I istungil valimised toimuvad samuti, kui RK juhatuse valimised .
Komisjoni esimees korraldab komisjoni tццd. Riigikogu tцц pхhiosa хigusaktide eelnхudega toimub komisjonides. See on komisjonide pхhiьlesanne. Komisjoni istungid pхhimхtteliselt kinnised, nendest vхivad osa vхtta teiste komisjonide liikmed, kui arutatakse tema ettepanekut. Komisjoni istungil on хigus osaleda sхnaхigusega Vabariigi Valitsuse liikmetel. FraktsioonFraktsiooni vхib moodustada vдhemalt 6 Riigikogu liiget, kes on valitud ьhe ja sama erakonna vхi valimisliidu nimekirja jдrgi. Otsusest suurendada fraktsiooni teatatakse Riigikogu juhatusele, see registreeritakse. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, need ei vхi olla RK juhatuses. Kui fraktsioonis on ьle 12 liikme, vхib valida 2 aseesimeest. Riigikogu pдdevus 65 seadusandlus osavхtt valitsuse formeerimisest vхim riigi raha ьle jдrelvalve administratsiooni
ьle vхtab vastu seadusi ja otsuseid otsustab rahvahддletuse korraldamise valib Vabariigi Presidendi PS 79 ratifitseerib ja denonsseerib Valitsuse esitatud vдlislepinguid PS 121 annab peaministri kandidaadile, kelle on mддranud President, volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks vхtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle tдitmise aruande nimetab ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul
Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nхukogu esimehe, riigikontrolцri, хiguskantsleri, kaitsevдe juhataja vхi ьlemjuhataja. Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikohtu liikmed Eesti Panga nхukogu liikmed otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste vхtmise esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pццrdumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole kehtestab riiklikud autasud,
sхjavдlised ja diplomaatilisede auastmed otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile, ministrile kuulutab riigis vдlja erakorralise seisukorra PS 129 Vabariigi Presidendi ettepanekul sхjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni lahendab muid riigielu kьsimusi, mis ei ole pхhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite vхi kohalike omavalitsuste otsustada. Riigikogu tццkordRiigikogu korralised istungid toimuvad tдiskogu tццnдdala esmaspдevast neljapдevani. Riigikogu istung on avalik. Riigikogu istungisaali vхivad siseneda ja seal istungi ajal viibida – Riigikogu liikmed Vabariigi President Vabariigi Valitsuse liikmed хiguskantsler riigisekretдr Riigikogu teenistujad antud pдevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. Ajakirjanike ja kьlaliste kohad on rхdul. Vabariigi
Valitsuse liikmed ja хiguskantsler vхivad Riigikogu istungil osaleda sхnaхigusega. Riigikogu liigeRiigikogu liige peab vдhemalt valimiste pдeval olema 21-aastane. Tema volitused algavad valimistulemuste vдljakuulutamise pдevast. Enne kohustuste tдitmisele asumist peab andma ametivande. PS keelab Riigikogu liikmele tцц muus riigiametis.
Vхib teha pedagoogilist ja teaduslikku tццd. On vabastatud volituste ajaks kaitsevдeteenistuse kohustusest. 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga on nn.vaba mandaadi kandja . Vхib vabalt vahetada parteilist kuuluvust. Parlamendi liige ei kanna хiguslikku vastutust RK otsuste eest ei sel ajal ega ka pдrast seda . Tцц eest saab ta palka, see on seotud vabariigi keskmise palgaga – Riigikogu esimees 6 ametipalka lihtliige 4 ametipalka.
RK liikme volituste lхppemine tema volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja vabastamisel taastuvad RK antud koosseisu volituste lхppemisega ennetдhtaegselt – tema astumisega mхnda teise riigiametisse RK, Presidendi vхi Valitsuse poolt nimetatavasse ametisse – teda sььdimхistva kohtuotsuse jхustumisel – tema tagasiastumisega seaduses sдtestatud korras – kui
RK on otsustanud, et ta on kestvalt vхimetu oma ьlesandeid tдitma – tema surma korral. Sellisel juhul astub tema asemele seadusega sдtestatud korras asendusliige. RK liikme volituste taastumisel lхpevad asendusliikme volitused. RK liikmed vхivad kuuluda halduss- ja jдrelvalvenхukogudesse. 12.2 Riigikogu valimise kord Riigikogu valimised toimuvad PS 60 kohaselt. Riigikogu valimise seadus RT I 1994,47,784, on muudetud Vabariikliku Valimiskomisjoni osas. Riigikogu valimised toimuvad proportsionaalse valimissьsteemi alusel. 1. Vabariigi Valitsuskomisjon, 2. valimiste ringkonnakomisjon, 3. valimiste jaoskonna komisjon. Valimisteks moodustatakse 11 valimisringkonda. Valimised on ьldised, ьhetaolised ja otsesed. Hддletamine on salajane.
RK korralised valimised toimuvad mдrtsikuu esimesel pьhapдeval igal neljandal aastal, mis jдrgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. RK valimise korra sдtestab RK valimise seadus. Valimiste korraldusErakonnad esitavad oma kandidaatide nimekirjad nii ringkonniti, kui ka ьleriigilise nimekirja. Ringkonnas mддratakse kindlaks pдrast ringkonna hддlte kokkulugemist valimiskvoot ringkonnas saadud poolthддlte arv jagatakse ringkonnas jagatud mandaatide arvule, saadakse
lihtkvoot . Kandidaat, kes saab tдis lihtkvoodi, on valitud. Ringkonna erakonna nimekirjas paigutatakse kandidaadid ьmber vastavalt pooltsaadud hддlte arvule kхige enam esimeseks jne Nii mitu lihtkvooti, kui erakond tдis sai, nii mitu mandaati see erakond ka Riigikogus saab. Hддled, mis jддvad ringkonnas jaotatud mandaatidest ьle, liidetakse ьleriigiliselt ja jaotatakse nььd erakordade ьleriigiliste nimekirjade nn. kompensatsiooninimekirjad vahel.
Kui enne saadi N 3-4 mandaati, vхib nii veel paar juurde tulla. Ьleriigilistes nimekirjades saadikute jдrjekorda ei muudeta, need on jдigad nimekirjad. Erakorralised valimised toimuvad, kui – 14 pдeva jooksul, mil peaministri kandidaadi ьlesseadmise хigus lдks ьle RK-le ja Valitsuse koosseis on Presidendile esitamata – Valitsusele vхi peaministrile on avaldatud umbusaldust – rahvahддletusele pandud seaduseelnхu ei saa poolthддlte enamust – kui RK ei ole eriigieelarvet vastu vхtnud 2 kuu jooksul eelarveaasta algamisest. 12.3 President EV riigipeana. Presidendi valimine ja pдdevus Vabariigi President on Eesti riigipea pдdevus хiguse suhtes . Mitmepalgelised funktsioonid esikohal esindusfunktsioon ja esindus rahvusvahelises suhtlemise alal. 78 Eesti Vabariigi Presidendi pдdevus esindab Eesti
Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning vхtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad kuulutab vдlja Riigikogu korralised valimised ja Riigikogu erakorralised valimised kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle I istungi teeb
Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjдrgu kokkukutsumiseks kuulutab vдlja seadused ja kirjutab alla ratsifitseerimiskirjadele annab seadlusi algatab PS muutmist mддrab peaministri kandidaadi nimetab ametisse ja vastab ametist valitsuse liikmed teeb Riigikogule ettepaneku ametissenimetamiseks Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nхukogu esimehe, riigikontrolцri, хiguskantsleri, kaitsevдe juhataja vхi ьlemjuhataja nimetab
ametisse Eesti Panga nхukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitsevдe juhataja ettepanekul kaitsevдe juhtkonna annab riiklikke autasusid, sхjavдlisi ja diplomaatilisi auastmeid on Eesti riigikaitse kхrgeim juht teeb Riigikogule ettepanekud sхjaseisukorra, mobilatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt
PS erakorralise seisukorra vдljakuulutamiseks kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral vдlja sхjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitsevдe ьlemjuhataja vastavalt PS vabastab sььdimхistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest vхi kergendab karistust algatab хiguskantsleri kriminaalvastutusele vхtmise. Presidendi pдdevus seadusandluse valdkonnas. Otseselt seadusandlikke funktsioone ei ole. Nendes punktide seoste kaudu on vхimalik seadusandlikku protsessi teatud osas mхjutada seaduste vдljakuulutamata jдtmisega suspensiivse e. edasilьkkava veto хigus 107 lg.2 Presidendi peamine vддrtus seisneb selles, et president on isik, kes tдidab rida korralduslikke funktsioone – ametiisikute nimetamine – autasustamine, auastmete andmine – sхjaseisukorra vдljakuulutamine kхrgemate ametiisikute vastutuselevхtmise algatamine – armuandmine.
Vabariigi President on Riigikaitse Nхukogu juhataja. See nхukogu on Presidendi juures olev nхuandev organ riigikaitse kьsimustes. Sellesse kuuluvad kхik need kхrgemad ametiisikud riigis, kes on otseselt vхi kaudselt seotud riigikaitsega RK esimees, peaminister, kaitsevдe juhataja, kaitseminister, siseminister, vдlisminister, RK riigikaitse komisjoni esimees. Nхukogu ьlesanded – avaldab arvamust riigikaitse ьldkava kohta teeb
Presidendile ettepanekuid kхikides neis kьsimustes, mis riigikaitsega seoses kuuluvad Presidendi pдdevusse. Presidendile on antud ka ьks erandlik funktsioon armuandmise хigus st. хigus vabastada kohtu poolt sььdimхistetud isik edasisest karistuse kandmisest vхi kergendab karistust. Eeldusel, et – peab olema kehtiv kohtuotsus isik peab olema tunnistanud end sььdi. Presidendil on ainsana хigus teha Riigikogule ettepanek algatada хiguskantsleri kriminaalvastutusele
vхtmine RK enamuse nхusolekul . See on vastastikune хiguskantsler saab ainsana teha RK ettepaneku Vabariigi Presidendi kriminaalvastustusele vхtmiseks vastavalt seadusele. Хiguskantsleril peab olema garantii. 109 Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, vхib President edasilьkkamatute riiklike vajaduste korral anda vдlja seaduse jхuga seadlusi materiaalses mхttes, kuna nad sisaldavad хigusnorme nad kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ja tьhistada – PS konstitutsioonilisi seadusi PS 104 riiklikke makse kehtestavaid seadusi riigieelarvet. Presidendi volitused lхpevad – ametist tagasiastumisega teda sььdimхistva khtuotsuse jхustumisega tema surma korral uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Presidendi valimineVabariigi President on valitav.
President valitakse kaudsete valimistega ja valijaks on Riigikogu. RK-s Presidendi kandidaadi ьlesseadmise хigus on RK liikmetel ja seda vхib teha vдhemalt viiendik RK koosseisust 1 5 21 liiget . Iga RK liige vхib olla vaid ьhe kandidaadi ьlesseadjaks. Kandideerida vхib isik, kes on – EV kodanik vдhemalt 40 aastat vana.
Presidendi kandidaadiks ei vхi ьles seada isikut, kes on olnud Vabariigi Presidendiks 2 ametiaega jдrjest. Hддletamine toimub sedelitega. Valituks osutub see kandidaat, kes saab esimeses hддletusvoorus RK koosseisu 2 3 hддlteenamuse. Kui ьkski kandidaat ei saa seda hддlteenamust, korraldatakse jдrgmisel pдeval teine voor. Uus kandidaatide ьlesseadmine, valimine toimub samade nхuete kohaselt.
Kui kahes voorus ei ole President valitud, siis korraldatakse samal pдeval kolmas voor ja siin kantakse sedelile II voorus kхige enam hддli saanud 2 kandidaadi nimed. Valituks osutub kandidaat, kes saab tдis 2 3 hддlteenamuse. Kui II voorus kandideeris ьks kandidaat, siis kantakse sedelile ainult ьhe kandidaadi nimi. Kui ei saa ka III voorus 2 3 hддlteenamust, siis kutsub
RK kokku valimiskogu. See koosneb RK liikmetest ja kohalike omavalitsuse volikogude esindajatest. Seadus nдeb ette esindusnormid – kuni 10 000 hддleхiguslikku kodanikku 1 esindaja – 10 001 – 50 000 2 – 50 001 – 100 000 4 – ьle 100 000 10 Kohalike omavalitsuse esindajatele on seatud jдrgmised nхuded – peab olema Eesti kodanik peab olma kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei tohi olla RK liige. Kandidaatide ьlesseadmine toimub uuesti samade reeglite jдrgi vдhemalt 21 valimiskogu liiget . Hддletussedelitele kantakse 2 Riigikogus enim hддli saanud kandidaati. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hддletab hддletamiskogu liikmete enamus. Kui ьkski kandidaat seda enamust ei saa, siis korraldatakse samal pдeval teine valimisvoor.Teises hддletusvoorus kantakse sedelitele 2 esimeses voorus enim hддli saanud kandidaadi nimed ja valituks
tunnistatkse kandidaat, kelle poolt hддletab hддletamisest osavхtnud valimiskogu liikmete enamus. Juhul kui ka nььd ei valita Presidenti, lдheb valimine tagasi Riigikogusse ja kхik hakkab uuesti kхik algusest peale. Meil valiti viimane kord President V voorus дra. Presidendi valitakse 5 aastaks. Astub ametisse ametivande andmisega esimesel RK istungil pдrast presidendi valimisi.
12.4 Vabariigi Valitsus tдidesaatva riigivхimu organina. Vabariigi Valitsuse moodustamise kord, struktuur, tццkord ja pдdevus. 86 Tдidesaatev riigivхim kuulub Vabariigi Valitsusele. Valitsus ja selle liikmed kannavad poliitilist vastutust ja on aruandelkohuslased Riigikogu ees. 87 Vabariigi Valitsuse pдdevus 1. viib ellu riigi sise- ja vдlispoliitikat 2. suunab
ja koordineerib valitsusasutuste tegevust 3. korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide tдitmist 4. esitab RK-le seaduseelnхusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks vдlislepinguid 5. koostab riigieelarve eelnхu ja esitab selle RK-le, korraldab riigieelarve tдitmist ning esitab RK-le riigieelarve tдitmise aruande 6. annab seaduse alusel ja tдitmiseks mддrusi ja korraldusi 7. korraldab
suhtlemist teiste riikidega 8. kuulutab loodusхnnetuse ja katastroofi korral vхi nakkushaiguse leviku tхkestamiseks vдlja eriolukorra riigis vхi selle osas 9. tдidab muid ьlesandeid, mis PS ja seadustega on antud VV otsustada – хigus teha Eesti pхhiseaduslikku korda дhardava ohu korral Riigikogule ettepanek vдlja kuulutada erakorraline seisukord riigis kхrvuti Presidendi sellekohase хigusega – koos kaitsevдe juhatajaga teha Presidendile ettepanek kaitsevдe juhtkonna ametissenimetamiseks ja vabastamiseks – vхivad sхnaхigusega osaleda Riigikogu istungitel jne. VV on allutatud oma tegevuses RK-le. VV on ьldfuntsioonidega organ. Vabariigi Valitsuse juhina peaminister 1. juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid 2. kirjutab alla Vabariigi Valitsuse хigusaktidele 3. nхuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta 4. annab korraldusi 5. teeb
Vabariigi Presidendile ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu 6. tдidab muid ьlesandeid, mis on talle pandud pхhiseaduse ja seadustega – nimetab ametisse ja vabastab riigisekretдri teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele maavanema ametisse nimetamiseks ja vabastamiseks. Valitsuse moodustamine selles osalevad nii President kui ka Riigikogu. Vabariigi President PS 89 , mддrab 14 pдeva jooksul
VV tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ьlesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab 14 pдeva jooksul Riigikogule ettekande valitsuse moodustamise aluste kohta keda kutsub, millistest parteidest. RK otsustab avaliku hддletamisega, kas anda sellele kandidaadile volitus valitsuse moodustamiseks. RK-lt valitsuse moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat esitab 7 pдeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi
Preseidendile, kes nimetab mitte ei kinnita 3 pдeva jooksul valitsuse ametisse. VV annab RK ees ametivande ja astub ametisse. See on valitsuse moodustamise kхige lihtsam variant. Kui see Presidendi mддratud peaministrikandidaat ei saa RK volitust valitsuse moodustamiseks vхi ei saa valitsuse moodustamisega hakkama, on Presidendil хigus 7 pдeva jooksul esitada teine kandidaat.
Kui President ei esita 7 pдeva jooksul teist peaministrikandidaati, lдheb peaministri kandidaadi ьlesseadmise хigus ьle Riigikogule. Kui RK ei tule sellega 14 pдeva jooksul toime, kuulutab President vдlja uue RK koosseisu erakorralised valimised. Valitsuse struktuurVabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. VV seaduse kohaselt on meil valitsuse liikmeid 15 peaminister 12 ministrit, kelle on ministeerium 2 portfellita ministrit . PS jдtab arvu lahtiseks. VV seaduse jдrgi vхib Vabariigi President nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriume PS 94 . Meil on neid 2 – neil ei ole ministeeriume, mida juhtida nende tццruum asub Riigikantseleis Riigikantselei kaudu saavad nad oma rahalised vahendid neil on oma bьroo ei ole хigust anda mддrusi kui on vaja mingi kьsimus lahendada, siis annab mддruse teine minister, kellel on ministeerium
. Neid oleks хigem nimetada Eesti vabariigi ministriteks. Valitsuse tццkordVV tцц toimub selliselt, et oma pдdevusse kuuluvaid kьsimusi otsustatakse istungil. VV on otsustusvхimeline, kui istungist vхtab peale peaministri osa vдhemalt pool Valitsuse koosseisust. Istungid on kinnised. Ьldreeglina toimub Valitsuse istung Valitsuse asukohas reglement lubab ka mujal lдbi viia .
VV istungid toimuvad meil Lossi plats 1 igal teisipдeval kell 10.00, kuid vajaduse korral ka muudel aegadel. VV istungeid juhatab peaminister. Sхnaхigusega vхtavad osa хiguskantsler, riigisekretдr ja riigikontrolцr oma ьlesannetesse kuuluvais asjus. Valitsus teeb oma otsused peaministri vхi asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse mддrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretдri allkirju. Kьsimused otsustatakse hддlteenamusega.
Kui hддled lдhevad pooleks, on otsustav peaministri hддl. Vabariigi Valitsus astub tagasi – Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel peaministri tagasiastumise vхi surma korral kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele vхi peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. XI loeng 19. november 12.5 Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi valitsuse funktsionaalsed seosed хigusloome, vдlissuhtlemise ja riigikaitse alal. Vхimude lahususe ja tasakaalustatuse pхhimхte 20. saj. alguses tхi vхimude lahususe teoorias uusi mхtteid vхim kuulub rahvale. Max Weber kхigutas vхimude lahususe pхhimхtet. Tдnapaeval arvatakse vхimude lahususest, et teatud vхimu funktsioonid peavad olema lahutatud. Seadusandlik vхim vдljendab rahva suverддnsust. On tinglik, tдhendab funktsioonide lahusust.
On 3 4 vхimu seadusandlik, tдitev- ja kohtuvхim. Presidendi institutsioon parlamentaarses riigis ei kujuta endast neljandat iseseisvat vхimu, ta on tasakaalustav lьli seadusandliku ja tдitevvхimu vahel, mхlemad peavada temaga arvestama. Kohtu funktsioone teised institutsioonid endale vхtta ei saa. MILLISE MEHHANISMI KAUDU REALISEERUB VХIMUDE TASAKAALUSTATUS? RIIGIKOGUPхhifunktsioon seaduste vastuvхtmine. Riigikogu ei saa vastu vхtta seadust teisiti, kui ei
seaduseelnхu peab olema kellegi poolt algatatud. Algatamine Riigikogu liikmed, Riigikogu fraktsioonid, Riigikogu komisjonid, Vabariigi Valitsus, PS muutmiseks Vabariigi president. RK kodukorra seadus seaduseelnхu, mis on algatatud Riigikogus, vajab Valitsuse hinnangut. Riigikogu ei ole selle arvamusega seotud.
Kooskхlastamine. Sellel on 2-poolne tдhendus 1. puhtformaalne Valitsus avaldab oma hinnangu 2. poliitiline tдhendus kui Valitsus on avaldanud oma seisukoha, siis Riigikogus endas kдivitub Valitsuse selja taga seisvate poliitiliste jхudude tegevus. Kui Valitsusel on eitav seisukoht, siis jдrgneb see, et parlament lьkkab seaduseelnхu tagasi.
Kui Valitsus on vдhemuses, ei too see eitav seisukoht seda kaasa. Kui selle eelnхu esitas selline blokk, kelle on parlamendis enamus, vхib see ka lдbi minna. Kui Valitsus tahab, et tema esitatud eelnхu Riigikogus lдbi lдheb, peab see olema sьndinud Valitsuse ja Riigikogu koostццs. See, kas Valitsuse eelnхu lдheb lдbi, sхltub selllest, milleine toetus on Valitsusel Riigikogus. On veel ьks vхimalus seaduseelnхu algatada Riigikogu teeb Valitsusele ьlesandeks vдlja tццtada seaduseelnхu. Tuleb eeldada, et Riigikogu on valmis sellist eelnхu vastu vхtma. Tegelikult see nii ei ole. Valitsusele ei anta juhtnццre, milline peaks see eelnхu olema. Siin vхib tekkida Valitsuse ja Riigikogu huvide kollisioon. Taandub sellele, kui suur on Valitsuse toetus Riigikogus.
Kхik need eelnхud, mis Riigikogu vastu vхtab, on alati valminud mingis koostццs Riigikoguga. Riigikogu sдilitab Valitsuse suhtes juhtiva asendi, sest ta on riigiorganite hierarhilises sьsteemis Valitsusest kхrgemal. Mingil mддral saab Valitsus oma tahet Riigikogule peale suruda kui ta esitab eelnхu, sidudes selle vastuvхtmise usaldusega PS 98 kui Riigikogu seda seadusseelnхu vastu ei vхta, peab
Valitsuse seda umbusalduseavalduseks ja astub tagasi . Riigikogu on dilemma ees kas vхtab vastu, mis tekitab Riigikogus probleeme vхi lьkkab tagasi. Valitsuskriisi tekkimisel on presidendi sekkumise kord ta peab otsustama, kas moodustada uus valitsus vхi kuulutada vдlja Riigikogu uue koosseisu valimised. Eelnхu sisuline kьlg jддb kхrvale, on vaid poliitika.
Meil ei ole хnneks sellist situatsiooni veel olnud. Praegu on selline situatsioon, et Riigikogu toetus Valitsusele on kьsitav. Seadused kuulutab vдlja president. Poliitika ja riigiхigus on lahutamatud. Riigikogu tццtab ka koos presidendiga, kes vхib kasutada suspensiivset vetoхigust ja Riigikogu peab arvestama presidendi seisukohaga.
Eriti peab arvestama siis, kui seaduseelnхu vхib sattuda kollisiooni PS-ga. 2 x vхib Riigikogu esitada sama seaduseelnхu presidendile vдljakuulutamiseks, kui president on selle ьks kord tagasi lьkanud. Teist korda ta seda enam tagasi lьkata ei saa, peab vдlja kuulutama. President on pхhiseaduslikkuse jдrelvalve ьks institutsioone. President, parlament ja valitsus on oma tegemistes tihedalt seotud. Nende koostццs saab Valitsuse moodustada. Seaduse sьnd RK kodukorra seadus pхhiline tцц seaduseelnхuga kдib RK juhtivkomisjonides RK vхtab vastu RK esimees kirjutab alla hiljemalt 5. tццpдeval peale vastuvхtmist lдheb Presidendile vдljakuulutamiseks 14 p. jooksul temale esitamisest avaldatakse RT 7 tццpдeva jooksul jхustub 10. pдeval peale RT avaldamist, kui seaduses eneses pole sдtestatud teist
tдhtaega. Vt. K. Meruski ja R. Naritsa Eesti konstitutsiooniхigusest lk.101 12.6 Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme ja Vabariigi Valitsuse liikme ametihьved ja vastutus AMETIHЬVED On lahendatud erinevalt. Seadus Eesti Vabariigi Presidendi , Riigikogu liikmete ametipalga ja pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta –
RT 1992,28,381 Vabariigi presidendi ametihьve seadus RT 1996,51,966 seob presidendi palga riigiteenistujate palgaastmestikuga See on 35-astmeline palgaastmestik, millega on seotud riigiametnike ametikohad Riigiametnike ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus – RT 1996,15,883 . Kхige kхrgem 35. aste, kдib ministeeriumi kantsleri, riigisekretдri kohta.
Konkreetsed palgamддrad mддarb kindlaks Valitsus igal aastal riigieelarve alusel. Mццdunud aastal oli – 35. aste 10 500 – 1. aste 1 100 Vabariigi president saab ametipalka, mis on kahekordne kхrgeima palgaastmestiku mддr 21 000 . Lisaks sellele saab president esinduskulude katteks 20 ametipalgast maksuvabalt, ametikorter ja ametiauto koos juhiga. Puhkus 35 pдeva, saab ka puhkusetasu.
Lдhetuskulude hьvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma mддrusega. Muud kulud, mis tekivad, need hьvitab Presidendi Kantselei. Kaitseb politseiteenistus. Hьveks on ka ametipension 75 kehtivast presidendi ametimддrast see muutub . Kui ta oli vдhem kui 5 aastat president, siis iga puudujддva kuu eest mis jддb 5 aastast puudu , vдhendatakse ta pensioni 2 vхrra. Pдrast ametivolituste lхppemist on tal хigus saada oma kasutusse tццruumid koos sekretдri ja ametiautoga riigi kulul. Vajadusel mддrab peaminister talle kaitse. Endisele presidendile korraldatakse riiklikud matused. Toitjakaotuspensioni saavad lesk ja lpsed ј presidendi ametipalgast. Teatud hьvesid kasutab ka Arnold Rььtel Eesti kodaniku isikut ja kodakondust tхendavate dokumentide seaduse RT 1993,43,618 64 alusel loetakse ta endiseks presidendiks.
Ta ei saa pensioni. Riigikogu liikmedRiigikogu liikmete palgad on aga seotud vabariigi keskmise palgaga. On Eesti keskmise palga ja seadusega mддratud koefitsiendi korrutis – Riigikogu esimees 6 palka saab kхrgemat palka kui president Riigikogu esimehe asetдitja 5,5 palka RK fraktsiooni ja komisjoni esimees 5 palka RK fraktsiooni ja komisjoni aseesimees 4,5 palka Riigikogu liige 4 palka.
Riigikogu liikmele on igal kuul esinduskuludeks ette nдhtud 20 ametipalgast, see ei kuulu maksustamisele. Saab sхidukulude kompensatsiooni ьhissхidukis v.a. takso piletite alusel. Vдljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele kompenseeritakse eluasemekulud ja nad saavad lдhetuskulude pдevaraha. Palju probleeme on tekitanud Riigikogu pensionid. Vanaduspensioni saamise хigus on meestel 60.a. ja naistel 55.a.
Pensioni saamiseks peab olema 20.a. tццstaaz ja peab olema tццtanud Riigikogu liikmena vдhemalt ьhes koosseisus selle koosseisu volituste lхppemiseni, kuid mitte vдhem kui 2 aastat jдrjest. Pension on 75 Riigikogu liikme ametipalgast, mis kehtib. Riigikogu liikmele, kes vabaneb seoses volituste lхppemisega, sдilib ьmberхppeks palk ja tццstaaz 12 kuud. Kui asub vдhemtasustatud tццkohale, makstakse palgavahe 12 kuu jooksul kinni.
Kui lahkub sььdimхistva kohtuotsuse peale vхi vabatahtlikult, siis neid hьvesid ei saa. On ka parlamendiliikme invaliidsuspension ja toitjakaotuspension. Vabariigi ValitsusRiigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus RT 1996,81,1448 . On seotud riigiametnike palgaastmestikuga – peaministri koefitsient 1,8 presidendil on 2 – ministri, kaitsevдe juhataja ja riigikontrolцri koefitsient 1,6 – Riigikohtu esimehe koefitsient 1,8 – Riigikohtu liikme koefitsient 1,5 – Ringkonnakohtu esimehe koefitsient 1,5 – Ringkonnakohtu liikme koefitsient 1,3 – maa linna- ja halduskohtu kohtuniku koefitsient 1,25 – prokurцr koefitsient 1,15 VASTUTUS Kхrgemate ametiisikute vastutus on sдtestatud – Riigikogu liikme, riigikontrolцri, хiguskantsleri,
Riigikogu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastusele vхtmise korra seaduses RT 1995,83,1440 – Vabariigi Presidendi ja Vabariigi valitsuse liikme kohtulikule vastutusele vхtmise korra seaduses RT 1995,83,1441. Nende isikute – kinnipidamist lдbiotsimist vхetust annab vдlja teatud asjad vхi dokumendid prokurцrile vara arestimist vaatlust mingi ruum lдbivaatust isik tхkendit sundtoomist saab kohaldada peale Riigikogu nхusoleku saamist. Niisugust isikut vхib kahtlustatavana kinni pidada
seoses tema tabamisega I astme kuriteo toimepanemisel. Siis vхib teha varemnimetatud toiminguid. Informeeritakse riigi peaprokurцri. Ettepaneku teeb хiguskantsler, хiguskantsleri enda kohta teeb ettepaneku president. Хiguskantsler kontrollib lдbiviidud menetluse vastavust kriminaalmenetluse koodeksile, ta ei kontrolli tхendeid. Teeb Riigikogule kirjaliku ettepaneku nхusoleku saamiseks vхtta isik kriminaalvastutusele.
Kui Riigikogu on nхusoleku andnud, toimub edasine tцц kriminaalmenetluse koodeksit jдlgides, nььd vхib teda ka ьle kuulata. Kui taotlusest jдi midagi vдlja, tuleb selle teostamiseks uuesti Riigikogu nхusolekut nхutada. KONTROLLI JДRELVALVE- JA KOHTUORGANID 13.1 Riigikontroll majanduskontrolli teostava sхltumatu riigiorganina. Riigikontrolцr. PS 132 jдrgi on riigikontroll sхltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontrolli seadus RT 1995,11,115 sдtestab riigikontrolli tegevuse eesmдrgi kaasa aidata riigivara sдilimisele ja heaperemeheliku kasutamise tagamisele. PS 103 kohaselt kontrollib ta nende ettevхttete, asutuste jt. riiklike organisatsioonide majandustegevust, mis kasutavad riigieelarvet. Riigikontrollile pandud ьlesannete tдitmine ei vabasta neid asutusi tegemast sisekontrolli, riigikontroll vхib neid selles juhendada.
Riigikontroll esitab igal aastal Riigikogule aruande riigivara sдilitamise kohta eelmisel eelarveaastal samaaegseltriigieelarve tдitmise arutamisega Riigikogus. Annab ka riigieelarve kohta oma arvamuse. See avaldatakse RTL-s. Riigikontrolli juhib riigikontrolцr. PS 134 jцдrgi nimetab ja vabastab riigikontolцri ametist Riigikogu presidendi ettepanekul. Riigikontrolцri isikule vдhe nхudmisi – vanus ei tohi olla ьle 60
a – peab olema Eesti kodanik peab tundma riigihaldust ja juhtimist. Tal on riigikontrolli juhtimisel samad хigused, mis ministril oma ministeeriumi juhtides. Riigikontrolцri pхhilised ьlesanded – kontrolli korraldamine riigivara sдilimise ja selle otstarbeka ja sддstliku kasutamise ьle – riigikontrolli juhtimine – seaduslikkuse tagamine kontrollimisel – riigikontrolli esindamine – riigikontrolli struktuuri mддramine – riigikontrolli tegevuskavade vдljatццtamine.
Tema volitused kestavad 5 aastat. Kui ta soovib enneaegselt ametist tagsi astuda, peab sellest presidenti ette teavitama 3 kuud. Riigkontolцri alluvuses on – peakontrolцrid – riigikontrolli osakondade juhatajad kontrolцrid. Peakontrolцril peab olema kхrgharidus. Kogu tegeliku kontrolli lдbiviimine on nende peal mддravad viisi, aja, isikud. Ta vхib kaasta asjatundjaid. Kontrollijad ei tohi sekkuda kontrollitava asutuse tegevusse. Ei tohi avalikustada oma hinnanguid enne kontrolli lхppu. Kontrollitav asutus peab looma kontrolli teostamiseks vastavad tingimused – vхimaldama sissepддsu kхikidesse ruumidesse vхimaldama juurdepддsu kхikidele dokumentidele kontrollijad vхivad pitseerida toimikuid, raha, materiaalsete vддrtuste hoiukohti peavad saama kхikide dokumentide дrakirju. Kontrollitava asutuse tццtajad ka asutust kontrollinud audiitor peavad andma seletusi.
Kontrolцrid teevad ettepanekud kontrolli kдigus iilmnenud puuduste viivitamatuks likvideerimiseks. Akt, millele kontrollitud isikud annavad allkirjad. Kui kontroll on lхppenud, siis peakontrolцr vхtab vastu otsuse, mis tehakse teatavaks antud asutuse kхrgemale organile. Eelarve puhul ka rahandusministeeriumile. Kontrolli tulemuste arutamisele vхib kutsuda ka teiste asutuste esndajaid kuni
Valitsuseni vдlja. Kui avastatakse, et riigile on tekitatud kahju vхi on rikutud хigusnorme, siis riigikontroll teatab sellest pдdevale organile. Ettepanekud puudust kхrvaldamiseks kuuluvad kohustuslikule lдbivaatamisele asutuse juhtorgani, kohaliku omavalitsuse, ministeerumi vхi Vabariigi Valitsuse poolt. Rakendatud meetmetest tuleb teatada 1 kuu jooksul riigikontrollile. Riigikontrolli teenistujad ja kaastatud isikud saavad palka.
Kuupalga mддra vхib suurendada kuni 2x vхrreldes ministeeriumi sama astme tццtajatega. Pension 60 tema viimasest ametipalgast. Riigikontrolцr vхib vхtta osa Valitsuse istungitest oma tцц kьsimustes ilma sхnaхiguseta. XII loeng 26. november13.2 Хiguskantsleri funktsioonid ja хiguslik seisund. PS 12. peatьkk. 1992.a. PS loodi emotsionaalsel mхjul.
Tuli seda 1938.a. PS muuta. Хiguskantsler oli siis presidendi juriskonsult kontrollides riigiasutuste хigusaktide ja -tegevuse seaduslikkust. Хiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus RT 1993,25,436 on sхltumatu ametiisik, kelle pхhilised funktsioonid on 1. jдrelvalve teostamine seadusandliku ja tдidesaatva riigivхimu ning kohaliku omavalitsuse хigustloovate aktide vastavuse ьle PS-eleja seadustele. Хigustloovaid e. normatiivseid akte ta kontrollibki. PS 139 jдrgi ei kontrolli tegevuse vastavust PS-ele ja seadustele. 2. analььsib temale tehtud ettepanekuid seaduste muutmise, uute seaduste vastuvхtmise ja riigiasutuste tцц kohta kui on ьldiselt mittevastavuses PS . 3. teeb Riigikogule ettepanekuid Riigikogu liikmete, Vabariigi Valitsuse liikmete, Vabariigi presidendi, riigikontrolцri,
Riigikohtu esimehe ja liikmete kriminaalvastutusele vхtmise kohta. Хiguskantsler ei saa ise PS-ele mittevastavaid akte kehtetuks kuulutada. a Jдrelvalve teostamiseks on хiguskantsleril хigus teha ettepanek organile kes on vastu vхtnud хigustloova akti , viia see akt 20 p. jooksul vastavusse PS-ega. Kui akt on vastuolus tдhtajalise vдlislepinguga, teeb ta ettepaneku peatada selle akti toime mддratud
tдhtajaks. Kui хigusakt seab ohtu inimeste elu vхi tervise vхi rikub vдlislepingut mis on Riigikogu poolt ratifitseeritud , siis teeb ta akti vastu vхtnud organile ettepaneku peatada selle akti toime PS ja seadustega kooskхlla viimiseni. b Kui see organ ei ole seda akti vastavusse viinud, ka siis ei saa хiguskantsler seda ise kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul teeb ta ettepaneku Riigikohtule – tunnistada see хigusakt kehtetuks.
Kohtukolleegium vхtab selle oma menetlusse ja хiguskantsleri osavхtul vaatab selle lдbi. See on aeganхudev protseduur. Хiguskantsleri enda tхkestusvahendid on nхrgad – vaid ettepanek viia vastavusse ja appellatsioon Riigikohtusse. Ta pдdevus ei ole vдga tugeva mхjuga. Kui хiguskantsler pццrdub jдrelpдrimisega mхne riigiasutuse vхi kohaliku omavalitsuse poole selgitada mхnd хigusakti, on see organ kohustatud vastama 10 p. jooksul.
Хiguskantsler vхib vхtta osa Riigikogu ja Valitsuse istungitest sхnaхigusega. Хiguskantsleri esitab Riigikogule kinnitamiseks president. Хiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus nдeb ette, et – хiguskantsler peab olema EV kodanik tal peab olema erialane kхrgem haridus tal peab olema kхrge erialane kvalifikatsioon ja sellele vastavad praktilised kogemused ta peab vabalt valdama riigikeelt ei tohi olla sььdi mхistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest oma tervisliku seisundi tхttu peab sobima хiguskantsleriks. Хiguskantsleril ja ta nхunikel on keelatud – osaleda erakondade tegevuses, osaleda mхnes teises riigiametis ja saada sealt hьvesid kuuluda tulundusettevхtte juhatusse vхi nхukogusse osaleda ettevхtluses, v.a. isiklikud investeeringud ja isikliku vara kдsutamisest saadud dividendid. Хiguskantsleril on nхunikud ja kantselei. Riigikogu nimetatb хiguskantsleri ettepanekul ьhe nхunikest
tema asetдitjaks. Хiguskantsler teeb igal aastal Riigikogule pхhjaliku ettekande. Peab vastama Riigikogu liikmete arupдrimistele хigemini peaks ta seletama, sest ta ei saa aru anda, kuna pole ise neid хigusakte teinud . Erinevalt Riigikontrolli aparaadist ei ole Хiguskantsleri kantselei tццtajatel mingeid erisoodustusi. Meie хiguskantsleri institutsioon on ainulaadne maailmas.
Teistes riikides teostab jдrelvalvet riigiasutuste ьle ombudsman vхi prokuratuur. Tavaliselt see institutsioon allub parlamendile. Хiguskantsler ei sekku Valitsuse ega Riigikogu tegevusse, kuid ta vхib selles osaleda. On tahetud хiguskantsleri ja ombudsmani institutsiooni ьhendada. Ombudsman fььsiliste isikute kaitse. On olemas хiguskantseri seaduse eelnхu, kuhu on lisatud uus peatьkk
jдrelvalve riigiasutuste tegevuse ьle pхhiхiguste jдrgimisel. Kui see vastu vхetakse, lдheb хiguskantslerile ka riigiasutuste tegevuse kontroll ombudsmani ьlesanded . Tekib kьsimus kuidas siis suhtuda PS 139 lg. 1? 13.3 Kohus sхltumatu хigustmхistva organina. Kohtu funktsioonid. Kohtusьsteem. Kohtunike sхltumatuse tagatised. Kohtunike ametisse nimetamise kord.
Lugeda lдbi Kohtute seadus RT I 1991,38,472 Kohtuniku staatuse seadus RT I 1991,38,473. On olemas kohtute seaduse uus eelnхu kollegiumide asemel senatid. On tekkinud kohtute haldamise kьsimus. Kohtute tegevuse menetluslik kontroll on menetlusseadustes pхhjalikult fikseeritud, kuid kes haldab neid kes remondib, maksab palka, haldab kohtumaja? On 2 seisukohta 1. seda peaks tegema Riigikohus vхi tдitevvхimu struktuurist lahutatud ьksus, mitte mingil juhul Justiitministeerium. 2. Justiisministeerium arvab, et see on tдitevvхimu kьsimus, seondub riigieelarvega. Sellele kьsimusele on raske leida lahendust, sest хigus on mхlemal poolel. Kohtunike Ьhing arvab, et tuleks luua uus organ, mis allub Riigikogule vхi presidendile ja kuhu kuuluksid juhtivad juristid. See organ siis otsustab halduskьsimusi ilma tдitevvхimu sekkumiseta.
On tekkinud ka kohtunike kaadri kьsimus. Omal ajal tuli tццle rakendada palju kohtunikke, paljude ettevalmistus oli aga mitte piisav, nхukogude-aegne. Kohtunike eluaegne mддramine raskendab nььd kaadrivahetust, see on keeruline protseduur. Maailmas on juriidilistest ametitest kхige kхrgema prestiiziga kohtuniku amet. Kohtud I aste 1. Halduskohus haldusasjad, 2. Linna- ja maakohus ьldkohtud nende juured tццtavad 1 vхi mitu halduskohtunikku. 2. aste Ringkonnakohus vaatab kohtulahendeid lдbi appelatsiooni korras – halduskolleegium
kriminaalkolleegium tsiviilkolleegium. 3. aste Riigikohus vaatab kohtulahendeid lдbi kassatsiooni korras – halduskolleegium – kriminaalkolleegium – tsiviilkolleegium – kolleegiumidevaheline erikogu – ьldkogu kuuluvad kхik Riigikohtu kohtunikud, sхnaхigusega justiitsminister – pхhiseaduslikkuse jдrelvalve kohtukolleegium, juhib Riigikohtu esimees, koosseisu kuuluvad igast kohtukolleegiumist 1 liige 1хigusteadlane – kohtunike distsiplinaarkomisjon. Loakogu – Riigikohtu reglemendis on kirjas tццpхhimхtted.
Kohtunike хigused ja kohustused Kohtuniku staatuse seadus kхlbeliste omadustega, kohtunikuks sobiv jne 103 Kohtunikukandidaadiks saamiseks tuleb pццrduda Riigikohtu esimehe poole avaldusega, mis registreeritakse, muutub kohtuniku kandidaadiks. Esitab avalduse justiitsministeeriumile. Algab ettevalmistus kohtuniku abiks vхi kohtunikuks. Oleneb eelnevatest tццkogemustest. Хppeprogrammi kinnitab ja kontrollib tema kutsealast ettevalmistust Riigikohtu esimees. Kohtuniku kandidaadi ettevalmistamine toimub 1 kohtuniku juures, kes teda 2 aasta jooksul juhendab. Seejдrel toimub kohtuniku eksami sooritamine. Vormistatakse tццle kohtuniku ameti taotlejaks, kes saab palgaks pool halduskohtuniku palgast. kohtunikul peab olema juriidiline kхrgharidus. Ametisse jддb ta eluaegselt. Kui ta jхuab pensioniikka, vхib tццtada veel 5 aastat pдrast pensioniea saabumist.
Riietuse talaari saab tasuta. 1. Halduskohtunik vдhemalt 24-aastane, sooritanud kohtunikueksami 2. Maa- ja linnakohtu kohtunik vдhemalt 25-aastane, tццtanud juriidilisel alal 3 aastat, sooritanud eksami 3. Ringkonnakohtu kohtunik vдhemalt 30-aastane, tццtanud juriidilisel alal 7 aastat, sellest 3 kohtunikuna 4. Riigikohtu liige vдhemalt 35-aastane, tццtanud juriidilisel alal 10 aastat, sellest 5 kohtunikuna. Kohtuniku abi eksamikomisjoni kuuluvad 2 I astme kohtunikku ja 1
Riigikohtu liige, 1 justiitsministeeriumi esindaja, vхib olla ka 1kхrgkooli esindaja. Kui kandidaat sooritab eksami, nimetatakse ta ametisse. Kohtuniku abi kohad tдidetakse konkursi korras, mille tingimused mддrab justiitsminister. Kohtunikuga vхrdne хigusemхistja – kohtu kaasistuja. Kohtus on kхik kohustatud tдitma kohtuniku korraldusi.
Kohtuniku pдrimistele ja esildistele tuleb vastata tдhtajaliselt. Kohtunik ja kaasistuja on sхltumatud, alluvad seadusele. Kohtukaasistujad valitakse 5. aastaks – kohaliku omavalitsuse organ volikogu . 25 – 65 aastane Eesti Vabariigi kodanik. Riigikohtu liikmete osas vхib kohaldada kinnipidamist ainult Riigikogu enamuse nхusolekul. Kohtu kaasistuja suhtes vхib kohaldada kinnipidamist teda valinud omavalitsuse
nхusolekul. Kohtunikud vхidakse vхtta distsiplinaarkorras vastutusele kohtumenetluse eeskirjade rikkumise eest kohtuasjade lahendamisel ja muu ametialase ьleastumise eest. Distsiplinaarkьsimuste lдbivaatamiseks moodustatakse kohtunike distsiplinaarkomisjon, kuhu valitakse igast kohtuastmest 3 liiget 5 aastase volitustдhtajaga. Selle komisjoni kutsub kokku ja juhib selle tццd ameti poolest vanim dist. komisjonis olev Riigikohtu liige. Komisjon arutab asja 3-5 liikmelises komisjonis. Dist. menetluse vхib algatada Riigikohtu esimees ja justiitsminister kхigi vдlja arvatud riigikohtuniku suhtes. Dist. karistusena vхib mддrata mдrkuse, noomituse aga ka rahatrahvi kuni 1 kuu ametipalga ulatuses, vхib ka ametist tagandada peab kinnitama Riigikohtu ьldkogu . Kohtuniku vхib vabastada omal soovil, tervisliku seisundi tхttu, vanuse tхttu, ametisse sobimatuse
tхttu 3 aasta jooksul pдrast kohtuniku ametisse kinnitamist, kohtute reorganiseerimise vхi kohtunike arvu vдhenemise tхttu vхi asjaolu, mille tхttu ei vхi ametis olla. Ametipalga sдtestab seadus, makstakse staazitasu 4-10 aastat 10 , alates 11 aastast – 15 , alates 21 aastast kuni 20 , alates 31 aastast kuni 25 . Pensioni suurus on 75 tema ametipalgast 15 aastat peab olema staazi kohtunikuna vхi tццtanud advokatuuris
. VEAD pдevaste EKSAMIL 1. tuleb lugeda PS, mitte kui juturaamatut, vaid mхttega. Jдlgida ja kasutada sama juriidilist terminoloogiat. 2. Parlament on ьldnimetus. Eesti parlament on Riigikogu.